Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Ahja vald
  • Kanepi vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Alajõe vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Jõgeva linn
  • Sindi linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Antsla vald
  • Paldiski linn
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Audru alevik
  • Edise küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Häädemeeste alevik
  • Haaslava küla
  • Haiba küla
  • Haimre küla
  • Huuksi küla
  • Ihaste
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jaamamõisa
  • Jakobimõisa küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jüri alevik
  • Kabina küla
  • Kallavere küla
  • Kambja alevik
  • Kanepi alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kloogaranna küla
  • Kohila alev
  • Kõnnu küla
  • Kose-Uuemõisa alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kurtna küla
  • Kuru küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Maardu küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Mereäärse küla
  • Metsanurme küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Nõmme linnaosa
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Oru linnaosa
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Pärnamäe küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Ränilinn
  • Ravila alevik
  • Rebala küla
  • Remniku küla
  • Reopalu küla
  • Roodevälja küla
  • Ropka
  • Saare küla
  • Sauga alevik
  • Sausti küla
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soodevahe küla
  • Sõrve küla
  • Tabasalu alevik
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Tuulna küla
  • Uhti küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ulila alevik
  • Univere küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanamõisa küla
  • Vanaveski küla
  • Vändra alev
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vastemõisa küla
  • Viiratsi alevik
  • Viru-Jaagupi alevik
  • Vissi küla
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Kas üürnikul on õigus sissekirjutuseks ja millega peab arvestama üürileandja?

Üüriturul on suurenenud pikaajaliselt välja üüritavate eluasemete hulk. Varasem kesine valik ei jätnud tihti üürihuvilisele palju variante ühe või teise korteri eelistamiseks. Viimastel kuudel on märgata, et üürihuvilised teevad valiku ka selle järgi, kas neil on elukoha registreerimise (sissekirjutuse) võimalus.

Üüriturg on viimase poole aasta jooksul mõnevõrra muutunud. Paljud suvituskorterite pakkujad on praegust olukorda hinnates leidnud, et otstarbekam on eelistada stabiilset igakuist üüritulu, kui jääda ootama suviseid turiste. Nii on suurenenud pikaajaliselt välja üüritavate eluasemete hulk. 

Üldjuhul on pikaajalise üüriepingu sõlmimise põhjuseks soov leida stabiilne koht elamiseks. Enamikul juhtudel on üürikodu üürniku ainus elukoht ja see eeldaks ka üürikodu aadressi elukohana registreerimist rahvastikuregistris ehk nn sissekirjutust. Rahvastikuregistri seaduse kohaselt peab isik (siinkohal üürnik) hoolitsema enda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris. Juhul, kui inimene asub püsivalt elama teise elukohta, peaks ta esitama rahvastikuregistrile uue elukoha aadressi 30 päeva jooksul alates uude elukohta elama asumisest.   

Rahvastikuregistri seadus näeb ette, et uue elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse esitab inimene kirjalikult elukohateate elukoha aadressi järgsele valla- või linnavalitsusele. Kui isik ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik (nt üürnik), lisab ta elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi (üürilepingu) koopia või eluruumi omaniku loa. Üürileandja võib küll keelduda loa andmisest, kuid kuna üüripinna elukohana registreerimiseks piisab ka ainult üürilepingust, siis ei ole üürileandja keeldumine takistuseks. Selle punkti võiks üürnikud ja üürileandjad siiski eelnevalt läbi rääkida ja üksteist oma soovidest informeerida.  

Eluaseme omanikud pole sageli sissekirjutusega nõus. Põhjuseid on erinevaid. Enamasti kardetakse seda, et elukoha andmete registreerimine rahvastikuregistris annab üürnikule rohkem õigusi, võrreldes sellega, kui tal sissekirjutust ei oleks. Isiku õigus kasutada ruumi saab tuleneda näiteks üürilepingust või asjaõigusest, aga mitte rahvastikuregistri kandest. See tähendab, et kui isiku aadressiks on rahvastikuregistrisse kantud teisele isikule kuuluva ruumi aadress, ei omanda ruumi registreeritud isik kinnisasja suhtes täiendavaid õigusi.

Teiseks põhjuseks on teadmatus: mis saab siis, kui üürilepingu lõppedes üürnik ennast uude kohta ei registreeri? Juhul, kui üürilepingu lõppedes üürnik ise ei muuda oma rahvastikuregistrijärgset elukohta, on ruumi omanikul õigus esitada vastava aadressi järgsele kohalikule omavalitsusele avaldus ruumi registreeritud isiku või isikute elukohaandmete muutmiseks.

Peamine elukoha registreerimise eesmärk ja vajadus seisneb eelkõige selles, et isikul oleks õigus riigi ja elukohajärgse omavalitsuse avalikele teenustele ja toetustele (nt tasuta ühistransport, sotsiaalabi, lasteaiakoht jne).

Elukohajärgse aadressi registreerimine on ka punkt hoonestatud kinnisasja müügilepingus. Tavapäraselt selgitab notar, kuidas peaksid toimima nii uus kui ka vana omanik. Vahel juhtub, et müüdava kinnisvara aadress on registris veel üle-eelmisegi omaniku registreeritud elukohaks. Ka sel juhul tuleks uuel omanikul teha avaldus kohalikule omavalitsusele ja paluda andmeid muuta. Ruumi omanikul on võimalik vaadata temale kuuluvasse ruumi registreeritud isikute andmeid portaalis rahvastikuregister.ee.

Rohkem infot elukohatoimingute kohta leiate rahvastikuregistri seadusest, siseministeeriumi lehelt ja elukoha aadressi järgse kohaliku omavalitsuse kodulehelt.

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?