Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Antsla vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aruküla alevik
  • Haabersti linnaosa
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Karlova
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiili alevik
  • Kloogaranna küla
  • Kõidama küla
  • Kõima küla
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Lähte alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lavassaare alev
  • Lehtse alevik
  • Lemmaku küla
  • Lemmetsa küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Maaritsa küla
  • Madise küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Metsakasti küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustapali küla
  • Muuga küla
  • Müüriku küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Nurme küla
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Õssu küla
  • Paalalinn
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Peeri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põvvatu küla
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Reiu küla
  • Remniku küla
  • Rohuneeme küla
  • Roodevälja küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tagadi küla
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Uljaste küla
  • Uuemõisa alevik
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vändra alev
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Vasknarva küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Viiratsi alevik
  • Viraksaare küla
  • Võiste alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Liia Koreline

Rehielamust moodne maakodu

Kohe 101-aastaseks saav Eesti on pakkunud mõtlemapanevaid teemasid igast elualast, ka kinnisvaravaldkonnast. Täna võtame luubi alla rehielamu, mis on olnud aastasadu Eesti talu süda ja millest on tänapäeval saanud nii mõnelegi perele taas soe ja hubane maakodu.

 

Viimasel ajal pöördub palju linnainimesi minu poole sooviga leida uus eluase maakohas. Julgen väita, et tegemist on elukorraldusliku trendiga. Mõni klient soovib lihtsalt elumuutust, teine otsib võimalust linnakärast põgeneda ja rahulikus miljöös uueks töönädalaks jõudu koguda. Kes meist ei unistaks soojast maasaunast ja külmast koduõllest, jõuluõhtusest jalutuskäigust lumme mattunud kodumetsa või sumedast jaaniõhtust kodukaskede all!

 

Erilisi tingimusi kauguse, keskkonna või hoone seisukorra kohta ei esitatagi. Kaugus ei mängi tänapäeval suurt rolli, sest enamikul on sõiduvahend olemas ja vahemaad pole meil liiga pikad, mõne tunniga jõuab ka kõige kaugemasse Eesti nurka. Teame, kui palju on Eestimaa looduse ilust ülistuslaule loodud. Võimegi igal aastaajal ja igas sünnimaa nurgas leida silmailu ning soovi just seal oma elu kaunimad päevad veeta. Piisavalt hea elujärg, tänapäevased ehitusmaterjalid ja -tehnoloogia lubavad meil lühikese ajaga ka kõige kehvemas seisus olevast maamajast luksuslik ja õdus maakodu luua.

 

Oleme juurtelt maarahvas ja maalähedus on meisse geneetiliselt kodeeritud. Soov end privaatselt tunda, aasta ringi oma katuse all elada ja paljajalu koduhoovis kõndida on meile vägagi mõistetav. Unistus oma maakodust ei pruugi aga täituda, kui ei julgeta võtta riske. Arvatakse, et vana renoveerimine on kulukam kui uue ehitamine. Aga vanal on oma hing ja hõng, mida raha eest osta ei saa. Pealegi leidub väga nutikaid ehitusmehi, kes suudavad väheste vahenditega soovitu saavutada.

 

Millised nägid siis välja sajanditetagused rehielamud, mille taastamise ja elamiskõlblikuks muutmisega on nii mõnelgi meist suur soov tegeleda? Meie rehielamut on maailmas peetud unikaalseks arhitektuurinähtuseks. Eesti kuulsaimat, suure katusega Sassi-Jaani talu rehemaja saab näha Tallinnas Eesti Vabaõhumuuseumis. Seal tegutsevast maaarhitektuuri keskusest saab rehielamu ostmisel ja taastamisel spetsialistidelt head nõu.

 

Klassikaline Eesti rehielamu koosneb rehetoast, rehealusest ja kambrist.

Rehemajad ehitati esiküljega õue poole ja need paiknesid otse sissesõidukoha vastas. Rehielamu keskne ja kõige olulisem ruum oli küttekoldega rehetuba. Kütmise ajal lasti suits välja rehetoa välisuksest. Kuni 19. sajandi keskpaigani olid rehetoad akendeta, valgust saadi lauaga suletava ava või seapõiega kaetud tillukese akna kaudu. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga. Palkidest toaseinad olid katmata, hilisemal ajal kaeti muldpõrandad ja laed laudadega. Rehemajas oli ka kamber, kütteta ruum, mida kasutati hoiuruumina ja suvel magamiseks. 19. sajandi alguses sai kamber soojustuse ja klaasaknad ning seda hakkasid esmajoones kasutama peremees ja perenaine koos väikeste lastega, teised pereliikmed jäid edasi rehetuppa.

Põhiline majandusruum oli ruumikas rehealune, mille esi-ja tagaseinas oli vilja vedamiseks lai värav. Talvel hoiti rehealuses koduloomi, lae peal heinu ja põhku. Rehealust kasutati tööriistade ja veokite hoidmiseks ning rahvarohkete peresündmuste, pulmade ja matuste pidamiseks. Suviti seati rehe alla pererahva söögilaud.

 

Aastasadu oli rehielamu sisustus väga napp: suured kirstud, kus hoiti riideesemeid, suur laud kõigi toimingute tarbeks ja pikad pingid seina ääres. Aegamööda, eriti peale talude päriseks ostmist, hakkas talurahvas rehetarede ehitusel ja sisustamisel eeskuju võtma kohalikult mõisarahvalt. Suured muudatused leidsid aset just sisustuse osas. Uut mööblit hakati tellima kohalikelt mõisatisleritelt, hiljem osteti linnatisleritelt tööstuslikult toodetud mööblit. Kambrid sisustati voodi, uudse ja moodsa riidekapi, kummuti ja peegliga. Rehielamute pikad pingid asendusid toolidega. Nii mõnessegi majja tekkis peen nipsasjake – käo ja pommidega seinakell.

 

Talumajadest ja sisekujunduselementidest kirjutan ka edaspidi. Seniks – unistage julgelt!

 

 

Kommentaar

 

Elo Luttsepp, Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse juhataja

 

Eesti külamaastikul võib kohata õnneks veel üsna suurel hulgal rehemaju, meie kõige traditsioonilisemaid hooneid. Mõningate uuringute põhjal võib arvestada isegi kuni 7000 rehielamuga. Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskus on neist tuhatkonna kohta jõudnud andmeid koguda. Loomulikult on suurem osa neist ajas üsna kõvasti ja igati „moodsamaks“ muutunud, aga väga paljud on siiski säilitanud üsna autentse näo. Ühe pikemaks ajaks hooleta jäänud rehemaja elluäratamine on küll väga suur töö, aga see võib pakkuda ka suurt rõõmu ja rahuldust. Seda tööd ei tasuks ette võtta päris omaenese tarkusega, vaid tuleks appi kutsuda pärandehituse nõustajaid. Neid leiab kõige kergemini kodulehe maamaja.eu abil. Seda nõustajate võrgustikku koordineerib maaarhitektuuri keskus.     

Galerii

Kommentaarid

Liia Koreline

Liia Koreline

Aasta maakler ja kliendilemmik 2022

Vanemmaakler

Mobiil +372 510 2206
Telefon +372 614 4600
Keeled
liia.koreline@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (17)

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?