Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Ahja vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Alajõe vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Jõgeva linn
  • Sindi linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Paldiski linn
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Audru alevik
  • Edise küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haiba küla
  • Ihaste
  • Ilmatsalu alevik
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kadriorg
  • Kallavere küla
  • Kambja alevik
  • Kanepi alevik
  • Karlova
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kehtna alevik
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kloogaranna küla
  • Kohila alev
  • Kristiine linnaosa
  • Kurtna küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lagedi alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Maardu küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Mereäärse küla
  • Metsanurme küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Nõmme linnaosa
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Päide küla
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Pärnamäe küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Raeküla
  • Ravila alevik
  • Reopalu küla
  • Rohuneeme küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Saare küla
  • Sauga alevik
  • Sausti küla
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tihemetsa alevik
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Tuulna küla
  • Uhti küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ulila alevik
  • Unukse küla
  • Uuemõisa alevik
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanamõisa küla
  • Vanaveski küla
  • Vändra alev
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Viru-Jaagupi alevik
  • Vissi küla
  • Voka alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Liia Koreline

Rehielamust moodne maakodu

Kohe 101-aastaseks saav Eesti on pakkunud mõtlemapanevaid teemasid igast elualast, ka kinnisvaravaldkonnast. Täna võtame luubi alla rehielamu, mis on olnud aastasadu Eesti talu süda ja millest on tänapäeval saanud nii mõnelegi perele taas soe ja hubane maakodu.

 

Viimasel ajal pöördub palju linnainimesi minu poole sooviga leida uus eluase maakohas. Julgen väita, et tegemist on elukorraldusliku trendiga. Mõni klient soovib lihtsalt elumuutust, teine otsib võimalust linnakärast põgeneda ja rahulikus miljöös uueks töönädalaks jõudu koguda. Kes meist ei unistaks soojast maasaunast ja külmast koduõllest, jõuluõhtusest jalutuskäigust lumme mattunud kodumetsa või sumedast jaaniõhtust kodukaskede all!

 

Erilisi tingimusi kauguse, keskkonna või hoone seisukorra kohta ei esitatagi. Kaugus ei mängi tänapäeval suurt rolli, sest enamikul on sõiduvahend olemas ja vahemaad pole meil liiga pikad, mõne tunniga jõuab ka kõige kaugemasse Eesti nurka. Teame, kui palju on Eestimaa looduse ilust ülistuslaule loodud. Võimegi igal aastaajal ja igas sünnimaa nurgas leida silmailu ning soovi just seal oma elu kaunimad päevad veeta. Piisavalt hea elujärg, tänapäevased ehitusmaterjalid ja -tehnoloogia lubavad meil lühikese ajaga ka kõige kehvemas seisus olevast maamajast luksuslik ja õdus maakodu luua.

 

Oleme juurtelt maarahvas ja maalähedus on meisse geneetiliselt kodeeritud. Soov end privaatselt tunda, aasta ringi oma katuse all elada ja paljajalu koduhoovis kõndida on meile vägagi mõistetav. Unistus oma maakodust ei pruugi aga täituda, kui ei julgeta võtta riske. Arvatakse, et vana renoveerimine on kulukam kui uue ehitamine. Aga vanal on oma hing ja hõng, mida raha eest osta ei saa. Pealegi leidub väga nutikaid ehitusmehi, kes suudavad väheste vahenditega soovitu saavutada.

 

Millised nägid siis välja sajanditetagused rehielamud, mille taastamise ja elamiskõlblikuks muutmisega on nii mõnelgi meist suur soov tegeleda? Meie rehielamut on maailmas peetud unikaalseks arhitektuurinähtuseks. Eesti kuulsaimat, suure katusega Sassi-Jaani talu rehemaja saab näha Tallinnas Eesti Vabaõhumuuseumis. Seal tegutsevast maaarhitektuuri keskusest saab rehielamu ostmisel ja taastamisel spetsialistidelt head nõu.

 

Klassikaline Eesti rehielamu koosneb rehetoast, rehealusest ja kambrist.

Rehemajad ehitati esiküljega õue poole ja need paiknesid otse sissesõidukoha vastas. Rehielamu keskne ja kõige olulisem ruum oli küttekoldega rehetuba. Kütmise ajal lasti suits välja rehetoa välisuksest. Kuni 19. sajandi keskpaigani olid rehetoad akendeta, valgust saadi lauaga suletava ava või seapõiega kaetud tillukese akna kaudu. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga. Palkidest toaseinad olid katmata, hilisemal ajal kaeti muldpõrandad ja laed laudadega. Rehemajas oli ka kamber, kütteta ruum, mida kasutati hoiuruumina ja suvel magamiseks. 19. sajandi alguses sai kamber soojustuse ja klaasaknad ning seda hakkasid esmajoones kasutama peremees ja perenaine koos väikeste lastega, teised pereliikmed jäid edasi rehetuppa.

Põhiline majandusruum oli ruumikas rehealune, mille esi-ja tagaseinas oli vilja vedamiseks lai värav. Talvel hoiti rehealuses koduloomi, lae peal heinu ja põhku. Rehealust kasutati tööriistade ja veokite hoidmiseks ning rahvarohkete peresündmuste, pulmade ja matuste pidamiseks. Suviti seati rehe alla pererahva söögilaud.

 

Aastasadu oli rehielamu sisustus väga napp: suured kirstud, kus hoiti riideesemeid, suur laud kõigi toimingute tarbeks ja pikad pingid seina ääres. Aegamööda, eriti peale talude päriseks ostmist, hakkas talurahvas rehetarede ehitusel ja sisustamisel eeskuju võtma kohalikult mõisarahvalt. Suured muudatused leidsid aset just sisustuse osas. Uut mööblit hakati tellima kohalikelt mõisatisleritelt, hiljem osteti linnatisleritelt tööstuslikult toodetud mööblit. Kambrid sisustati voodi, uudse ja moodsa riidekapi, kummuti ja peegliga. Rehielamute pikad pingid asendusid toolidega. Nii mõnessegi majja tekkis peen nipsasjake – käo ja pommidega seinakell.

 

Talumajadest ja sisekujunduselementidest kirjutan ka edaspidi. Seniks – unistage julgelt!

 

 

Kommentaar

 

Elo Luttsepp, Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse juhataja

 

Eesti külamaastikul võib kohata õnneks veel üsna suurel hulgal rehemaju, meie kõige traditsioonilisemaid hooneid. Mõningate uuringute põhjal võib arvestada isegi kuni 7000 rehielamuga. Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskus on neist tuhatkonna kohta jõudnud andmeid koguda. Loomulikult on suurem osa neist ajas üsna kõvasti ja igati „moodsamaks“ muutunud, aga väga paljud on siiski säilitanud üsna autentse näo. Ühe pikemaks ajaks hooleta jäänud rehemaja elluäratamine on küll väga suur töö, aga see võib pakkuda ka suurt rõõmu ja rahuldust. Seda tööd ei tasuks ette võtta päris omaenese tarkusega, vaid tuleks appi kutsuda pärandehituse nõustajaid. Neid leiab kõige kergemini kodulehe maamaja.eu abil. Seda nõustajate võrgustikku koordineerib maaarhitektuuri keskus.     

Galerii

Kommentaarid

Liia Koreline

Liia Koreline

Kliendilemmik 2019, 2020 Aasta maakler 2019, 2020

Maakler

Mobiil +372 510 2206
Telefon +372 614 4600
Keeled
liia.koreline@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (10)

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?