Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aseri alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Harkujärve küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Karitsa küla
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kilksama küla
  • Kõima küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Malda küla
  • Mäo küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Öötla küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tuhalaane küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Mihkel Eliste

Eesti kinnisvaraturu maikuu lühiülevaade


Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2016 - 2018*

 

* 2018. aasta mai andmed on esitatud 06.06 täpsusega, andmed võivad vähesel määral ajas tagantjärele muutuda.

2018. aasta maikuus tehti Eestis 2011 korteritehingut. Võrreldes aprilliga tehti 11% ning võrreldes möödunud aasta maiga 3,5% rohkem tehinguid. Aastases võrdluses veavad turuaktiivsuse kasvu kuust kuusse jätkuvalt Tallinn, Tartu ning Pärnu. Tallinna linnas tehtud tehinguid arvestamata ei ole siiski mujal Eestis tehingute arv enam alates 2017. aasta keskpaigast oluliselt muutunud. Viimase kaheteistkümne kuu jooksul on Tallinnast väljaspool turuaktiivsus kasvanud 3,1% võrra kuid viimase viie kuu jooksul on juba aset leidnud 1,9%-line tehingute arvu vähenemine. Teisisõnu, viimaste kuude vältel ei ole korteriturul enam erinevalt möödunud aastatest tugevaid kasvunumbreid olnud märgata. Korteriturgu iseloomustavate näitajate muutlikkus on vähenenud, kasvutrend suurimates keskustes endiselt püsib kuid järjest tasakaalukamas tempos.

Väiksemate keskuste õhukestel korteriturgudel ei tähenda see aga mitte seda, et tehinguid ei soovita teha. Vastupidi, nõudlus on järjepidevalt kasvanud kuid erinevalt Tallinnast on probleem hoopistükis selles, et turult ei ole sobivaid kortereid osta. Pakkumiste arv on väikelinnades tugevalt vähenenud kuid pakkumiste arvu edasine langus on hetkeseisuga samuti peatunud. Üheskoos on aset leidnud olukord, kus kasvanud ostjate arvu ning vähenenud pakkumiste kõrval on müüjad võrdlemisi soodsas positsioonis. Müüjad saavad pakutava vara eest küsida tunduvalt kõrgemat hinda kui veel mõni aasta tagasi, kuid kõrgem hind tähendab jällegi potentsiaalsete ostjate väiksemat arvu. Noored on aktiivselt kasutamas elamispinna soetamiseks lisatagatisena vanemate kinnisvara ning KredExi käendust, kuid olenemata toetavatest meetmetest jääb suurele hulgale ostjaskonnale kinnisvara endiselt siiski kättesaamatuks.

Kui hetkel on raske leida keskusi, kus hinnatase ei ole elamu- ja korteriturul viimastel aastatel lineaarses kasvutrendis kasvanud, äärealadel ei ole olulisi muutusi aset leidnud. Osa madalama ostuvõimekusega ostjaskonnast on siiski siirdunud suurematest maakonnakeskustest eemale, peamiselt korterelamutega hoonestatud alevikesse. Väiksemate ja suuremate asumite hinnataseme erinevus pidevalt kasvab, laenu- ja ostuvõimekuse piiri kättejõudmisel liigub teatud ostjaskond aga kodu soetamiseks odavamatesse piirkondadesse. Väiksemate keskuste puhul on aga keerulisem ostu laenurahaga finantseerida, seda eriti kehvas seisukorras üksikelamute osas. Olenemata sellest, et üle-riigiliselt on paljudes alevikes hinnatase ja tehingute arv asunud tempokalt kasvama, ei ole enamus neist piirkondadest lähitulevikus oma buumiaegset hinnataset ületamas. Näiteks, kui Rakvere hinnatasemel on veel 2007. aasta tipust puudu ligi 10%, siis Rakvere lähiümbruses hulgaliselt paiknevates alevikes on hinnatase tipust maas kuni 40% võrra.

Ida-Virumaal ei ole samaaegselt olulist kasvutrendi endiselt märgata, üksikutes suuremates piirkondlikes keskustes on küll märgata pakkumiste arvu varasema järjepideva kasvu ja hinnataseme languse peatumist, kuid Janek Mäggi poolt prognoositud Kalamaja staatuseni on veel üüratult pikk teekond. Enim potentsiaali on käesoleval hetkel Ida-Virumaal märgata Narvas ja Jõhvis, sest  tegemist on jätkusuutlikumate keskustega. Ida-Virumaal tervikuna on siiski keskmine pakkumishind alanenud viimase 4 aasta jooksul ligi 25% ning pakkumiste arv on samaaegselt kasvanud pea 150% võrra. Kui nafta hind oleks maailmaturul püsinud väga madalal tasemel veel pikemat aega või poleks ülemaailmne majandusaktiivsus kasvanud, oleks tõenäoliselt jätkunud piirkonna edasine hääbumine varasemas tempos. Ida-Virumaa üheskoos Põlva- ja Valgamaaga on suurimad korterituru aktiivsuse statistikat iseloomustavate näitajate kasvutempo takistajateks, sest piirkondlik hinnatase on võrreldes teiste Eesti keskustega tunduvalt madalam.

Maikuu jooksul tehtud korteritehingute taustal kujunes Eesti mediaanhinnaks 1402 €/m2, mida oli 9,1% rohkem kui eelmisel kuul ning koguni 21% rohkem kui aasta tagasi. Hinnakasv jätkas kiirenemist uute korteritega tehtud tehingute jätkuva kasvu tõttu. Korterituru üldist hinnakasvu ei tasuks siiski kindlasti võtta kui varade kallinemise ühtset tempot. Praeguste perioodide hinnakasv peegeldab peamiselt ehitushinna kasvu, mille maksavad kinni, kas vähemal või rohkemal määral just lõpptarbijad. Jättes välja Tallinnas tehtud tehingud, kujunes mais ülejäänud Eesti mediaanhinnaks 688 €/m2, mida oli aga koguni 46% rohkem kui aasta tagasi. Viimast kirjeldab asjaolu, kus Tallinna linna lähivaldades on ehitusaktiivsus hoogustunud ning ostjaskond on aktiivselt soetamas peamiselt uusi ridaelamukortereid. Ülejäänud Eestis jääb siiski uute korterite tehinguid arvestamata piirkondlik hinnakasv enamasti kuni 7%-ni, mis kirjeldab valdavalt järelturul ehk perioodil 1940-1990 ehitatud korterelamutes paiknevate korterite aastast hinnakasvu. Laiapõhjalisema pakkumise struktuuriga piirkondades püsib hinnakasv valdavalt 4-6% vahemikus, sealhulgas nii Tallinnas kui Tartus.

Meedias on kinnisvaraturuga seotud uudiste maht vastu suve oluliselt vähenenud, sest midagi kuigi olulist ei ole momendil kajastada. Kinnisvaraturul ei ole vähemalt lähima 6 kuu jooksul olulisi siseturult tulenevaid riske märgata, pilgud tasuks endiselt pigem hoida rahvusvahelistel sündmustel. Kui Rootsi kinnisvaraturul aset leidnud kergele 10%-lisele korrektsioonile on taas järgnenud volatiilsuselt rahulikum periood, siis nüüdsest tasuks vahepealsel perioodil hoida pilk Itaalias ja kogu seni ajani kestva eurotsooni võlakriisiga seotud sündmustel. Probleemid hakkavad siseturul esile kerkima lähiaastatel, seda ennekõike ostjate seas nooremapoolsete elanike arvu vähenemisega ning ehitajate poolel energiatõhususe nõuetega. Riigikontrolli poolt maikuu teises pooles avaldatud auditis toodud hinnangutel ei pruugi Eesti ehitussektor, hoonete tellijad ega kohalikud omavalitsused olla valmis, et tähtajaks liginullenergiahoonete ehitamisele üle minna.

 

Loe ka teisi maikuu ülevaateid:

Uute korterite müük püsib Tallinnas aktiivne

Väiksemate linnade korteriturud on rahunenud

 

Alus – Maa-amet, Eesti Pank, Riigikontroll 06.06.2018

 

Galerii

Kommentaarid

Mihkel Eliste

Mihkel Eliste

Registreeritud eraekspert (kohtuekspertiisid)

Kutseline hindaja / Analüütik

Hindaja kutsetunnistuse nr. 152083
Mobiil +372 5386 3936
Telefon +372 614 4600
Keeled
mihkel.eliste@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?