Võõra eluaseme renoveerimine on alati olnud ja on vastuoluline ning keeruline teema. Üüritava pinna puhul on oluline, et võtmete vastuvõtmisel ja üleandmisel rahuldaks üürikorteri seisukord mõlemaid osapooli.
Selleks peab eelnevalt sõlmitud üürilepingu enne allkirjastamist hoolikalt läbi lugema, et mitte ebameeldivate üllatustega kokku puutuda. Eluaseme remondiga seotud vastutus on piiritletud üürniku ja omaniku kohustustega. Lepingus võiks olla ära märgitud summa, mille ulatuses üürnik korteriremonti panustab.
See tähendab, et teatud piirides tasub üürnik remondikulud või maksab asendamist vajavate sisustuselementide eest. Lepingus peaks kirjas olema üks olulisim tingimus – üürnik on kohustatud omal kulul kõrvaldama kõik tema süül tekkinud kahjustused ja rikked. Kohusetundliku ja hooliva omaniku kohustuseks peaks olema korteris ajapikku kuluvad seadmed ja materjalid õigeaegselt välja vahetada. Üürilepingus peaks olema ka punkt, et üürnik on kohustatud teatud ajavahemike järel ja üüripinnalt lahkumisel tegema omal kulul kosmeetilisi remonditöid ning suurpuhastust.
Vastutus korteri seisukorra eest kandub osaliselt ikkagi üürniku kanda. Aus omanik peaks aga korteri või kogu hoone loomulikust vananemisest tingitud probleemid ise kõrvaldama. Näiteks praod laes või vananenud põrandakatted ja aknaraamid või amortiseerunud küttesüsteem, elektriseadmete kulunud osad või lõhkenud veetoru. Üürniku kaitseks võiks lepingus olla märge, et juhul, kui rikutud asi oli paigaldatud mitu aastat tagasi ja seda kasutati tavapäraselt, kuid see on füüsiliselt vananenud, vahetab selle välja korteri omanik.
Omaniku kohustuseks on tagada, et korteri elektrisüsteem, veevarustus ja kanalisatsioon töötaks laitmatult. Üürilepingus peaks olema märgitud, millises mahus tasub nende süsteemide paranduse või asenduse eest üürnik ja millises mahus omanik. Oluline oleks ära märkida ka see, et juhul, kui remondikulud ületavad lepingus määratud piiri, on omanik kohustatud remondikulud ise tasuma. Sisustuselemendid, nagu lülitid, veekraanid ja ukselingid, mida elanikud otseselt kasutavad, peaksid üürnikud omal kulul asendama.
Elektrijuhtmete või veetorude remondi või asendamise eest (neid kasutatakse kaudselt) peaks tasuma omanik, sõltumata arve suurusest. Kui aga üürnikul „õnnestus“ elektrijuhtmed ära põletada või kanalisatsioonitorud ummistada, peab remondi eest maksma üürnik ja seda hoolimata arve suurusest. Üürniku huvides oleks hea, kui lepingus saaks ära märkida, et igasugused kulumisest ja pikaajalisest kasutamisest tulenevad remonditööd, kuid mitte üürniku süül tekkinud kahjud, tasub omanik, olenemata arve suurusest.
Kõik, mis üürikorteris kulub, võib katki minna ja saada suure vaidluse objektiks. Eriti kuluvad põrandad ja põrandakatted. Kes neid vahetab, kas omanik või üürnik? Arvatakse, et paari aasta jooksul tekkinud kulumine ja kahjustuste jäljed on üürnike rida. Kes aga kutsub remondimehed? See peaks olema omaniku, mitte üürniku kohustus. Omanik peaks ise valima remondifirma, leppima kokku remondi tingimused, ulatuse ja maksumuse. Remondiettevõtte väljastatud arve peaks tasuma ka omanik. Aga kui remont on põhjustatud üürniku tekitatud kahjudest, lisab omanik remondikulud üürniku arvele.
Remondimehed on nimetanud eluaseme üheks ohtlikumaks ja kiiret sekkumist nõudvaks probleemiks hallituse – korteriomaniku vastutus ja kohustus on hallitusest lahti saada. Kui omanik tõendab, et hallitus on tekkinud üürniku süül, tuleb üürnikul hallituse eemaldamise ja sellele järgneva remondi eest tasuda üürnikul. Selline olukord võib tekkida, kui korterit regulaarselt ei tuulutata või kui üürnik ei küta piisavalt, mistõttu korter talvel jahtub, seinad ja vuugid muutuvad niiskeks ning hakkavad hallitama. Ohukohad hallituse tekkeks on vannituba, dušš ja tualetid. Jälgige ja ennetage hallituse teket! Kui hallitus tähelepanuta jätta, võivad tagajärjed olla väga kulukad, sest remonditööd hallituse kõrvaldamiseks on aeganõudvad ja kallid.
Kommentaarid