Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Ahja vald
  • Rapla vald
  • Ülenurme vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Alajõe vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Eametsa küla
  • Edise küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haiba küla
  • Haimre küla
  • Hindsa küla
  • Holstre küla
  • Hulja alevik
  • Huuksi küla
  • Ihaste
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jaamamõisa
  • Jakobimõisa küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jõhvi küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kabila küla
  • Kabina küla
  • Kaimri küla
  • Karksi küla
  • Karla küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Kloogaranna küla
  • Kohila alev
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kurtna küla
  • Kuru küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Laane küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehmja küla
  • Lehtse alevik
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lubja küla
  • Maardu küla
  • Mähma küla
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Meeksi küla
  • Meremõisa küla
  • Metsanurme küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Poaka küla
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rahinge küla
  • Ramsi alevik
  • Randvere küla
  • Rebala küla
  • Remniku küla
  • Rohuneeme küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soe küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sõrve küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Turba alevik
  • Uhti küla
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Välgita küla
  • Valma küla
  • Vana-Pärnu
  • Vana-Võidu küla
  • Vanamõisa küla
  • Vanaveski küla
  • Vändra alev
  • Varnja alevik
  • Vaskjala küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Vinni alevik
  • Viru-Kabala küla
  • Viti küla
  • Võle küla
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

6 suurimat kinnisvaravalet

Paljud suured kinnisvaravaled sünnivad erinevate osapoolte koosmõjus kas teadmatusest või pealiskaudsest lähenemisest. Seega pole võimalik öelda, et valed elavad üksnes maaklerite, kinnisvaraomanike, müüjate, ostjate, üürileandjate või üürnike süül, kirjutab Arco Vara Eesti büroode juht See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

 

1. Juriidiliselt kehtetud lepingud

Kui Mari ja Jüri lepivad kokku, et Jüri ostab Marilt maja ning nad kirjutavad ostu-müügitingimused ja summa vihikulehele, siis pole seaduse silmis kinnisvaratehingut veel toimunud. Eestis saab kinnisvaratehinguid teha vaid notariaalselt. Kõik muud variandid ja vormid on ebaseaduslikud.

Seaduse silmis on kehtetud igasugused lihtkirjalikud eellepingud kui ka broneerimislepingud, mille sõlmimisel ostja maksab kinnisvara müüjale raha. Seaduse järgi pole kumbki pool kohustatud niisugusest lepingust kinni pidama, samas pole lubatud lepingust taganemist karistada rahatrahvi või ettemaksu tagastamata jätmisega.

Kui ettemaksu ja trahvitingimusi sisaldav kokkulepe sõlmitakse notari juures, on see kehtiv. Kahjuks kuuleme üsna tihti lubamatutest eellepingutest, lepingueelsete läbirääkimiste protokollidest või potentsiaalse ostjaga sõlmitud maaklerlepingutest, mis kohustavad ettemaksu tagastamata jätmise ähvardusel tehingusse minema.

Selliseid kinnisvarabüroodes sõlmitud lepinguid on jõudnud isegi tarbijakaitsesse, mis on kinnitanud ostja petmist.

Samas esineb juhtumeid, kus broneerimisleping sõlmitakse ostja nõudel, kes ei saa kohe notari juurde minna, kuid maksab teatud summa kinnisvara maksumusest, et müük näiteks kuuks ajaks peatataks. Siin on tegemist eelkõige mõlema osapoole heatahtliku kokkuleppega, mis ei anna esimesena ostusoovi väljendanud ostjale seaduslikku kaitset, kui teisena tulnud ostja ajab peale kiiret tehingut ning müüja temaga notarisse läheb.

Uusarenduste puhul tähendab broneering raha maksmist arendajale ja sellele järgnevat rutakat võlaõiguslikku kokkulepet, mis kirjutatakse alla juba notari juures. Uusarenduste puhul saab notariaalset võlaõiguslikku kokkulepet teha kohe, kui müüki alustatakse ehk ajal, mil kinnisvara pole veel korteriomanditeks jagatud ega ehitamagi hakatud.

Vältimaks kinnisvara müümisel ja ostmisel ebamugavusi, soovitan kinnisvaratehinguid ja kõikvõimalikke tehingute eelkokkuleppeid sõlmida alati ja ainult notari juures.

2. Valed ruutmeetrid

Ruutmeetrite kohta on kõige objektiivsem teave kinnistusraamatus (www.kinnistusraamat.ee) – see on ametlik info. Kui kinnistusraamatus on kirjas, et korteriomand on 90 m², on üsna tavapärane, et korteri enda suurus on 50 m², terrass 20 m², parkimiskoht 15 m² ja panipaik 5 m².

Kui palju on korteril köetavat pinda ja lahuspinda, saate vaadata ehitisregistrist (www.ehr.ee). Kolmas infoallikas on ehitusprojekt ja neljas võimalus kõik ise üle mõõta.

Erinevusi projekti ja reaalsuse vahel tuleb kõige rohkem ette sellistes elamutes, mida renoveeriti 12–14 aastat tagasi ehk aastatel 2001–2003. Siis oli tavaks laiendada kortereid pööningule ja soklikorrusele. Üldjuhul on olemas projekt ja ehitusluba, kuid kasutusluba mitte.

Ruutmeetrite erinevusele tuleb selgitust küsida omaniku või vahendaja käest. Tavaliselt vastavad korteriomanikud, et ostsid kinnisvara niisugusena, nagu see praegu on ega tea rohkem midagi.

Maaklerid oskavad enamasti öelda, kust ruutmeetrite erinevused tulevad ning mida antud olukorras teha. Omavoliliste ümberehituste puhul on küllalt sagedased juhtumid, kus aus vastus oleks, et korteri tegelike ruutmeetrite seadustamine läheb ostjale liiga kalliks või polegi seda võimalik teha.

3. Madalad kommunaalmaksud

Sageli tuuakse kinnisvarakuulutustes olulise argumendina välja madalad kommunaalmaksud, millele lisatakse ka nende ligikaudne suurus suvel ning talvel. Maaklerid edastavad kommunaalmaksude suuruse kohta kinnisvara omaniku antud infot.

Ostjad ei tohiks rahulduda umbmäärase väitega, et kommunaalmaksud on madalad või et need on suvel ligikaudu 50 eurot ja talvel 200 eurot.

Tuleks välja nõuda kogu viimase aasta kommunaalkulud, sh juuli ja veebruari arved, kuhu jäävad tavaliselt aasta põhi ning tipp. Arvetel on erinevad kulud lahku löödud ning kohe näha, kui talvel kulub üldelektrile tavapärasest rohkem, kuna tuleb maksta näiteks vihmaveetorudesse või trepile paigaldatud küttekaabli eest.

Kuna on olnud juhtumeid, kus paberitelt eemaldatakse numbreid, mis müüjatele ja ostjatele ei meeldi, siis peaks arvete õigsust oma allkirjaga või e-posti teel kinnitama korteriühistu raamatupidaja. Hilisemate vaidluste vältimiseks tuleb kirjalik kinnitus alles hoida.

4. Eksitavad kuulutused

Kinnisvarapakkumisi ja -kuulutusi on väga palju, ligi 20 protsenti neist on korduvkuulutused, mis tähendab, et ühte ja sama kinnisvaraobjekti vahendab peale omaniku veel mitu kinnisvarabürood või üksiküritajast maaklerit. Kõik kuulutajad tahavad, et ostja leiaks esimesena just nende pakkumise.

Kuna aja jooksul on ka tasuliste eripakkumiste arv kasvanud suuremates kinnisvaraportaalides nii mahukaks, et neist pole reklaami mõttes enam suuremat tolku, siis mõeldakse välja erinevaid lahendusi, kuidas otsingumootori kuvatavas nimekirjas ettepoole trügida. Üheks võimaluseks on müügi- või üüriobjekti pidevalt uue pakkumisena sisestada.

Laialt kasutatakse ka hinnaerinevusi, näiteks erineb konkureerivate pakkumiste hind ühe euro võrra. Arvan, et turu korrastamiseks peavad kinnisvaraomanikud otsustama, kui mitmel maakleril nad oma kinnisvara pakkuda või kuulutust kopeerida lubavad.

Potentsiaalseid ostjaid ning üürnikke korduvkuulutustest juurde ei teki, kuid need raskendavad kuulutustes orienteerumist ning sobivaima pakkumise valimist. Olukorda parandaks ka see, kui kinnisvaraportaalid suudaksid trikitamist tehniliste lahendustega ohjata ning pakkuda paremaid võimalusi originaalkuulutusega silma paista.

5. Tulevikulubadused

Kinnisvara puudutavatesse tulevikulubadustesse tuleks suhtuda skeptiliselt. Kõik lubadused on vaja kindlasti üle kontrollida ning lisada lepingusse – kes nende täitmise eest vastutab?

Kasutusloa puudumisel on üsna tavaline, et osa ostu-müügisummast jäetakse seniks notari deposiiti, kuni luba käes. Enamasti jääb deponeeritav summa 3000–5000 euro vahele.

Kui müüja annab korteriühistu ning maja renoveerimisega seotud lubadusi, siis tuleb needki ühistu juhatusest üle kontrollida. Võib-olla hakatakse hoonet remontima alles kahe aasta pärast, kui ostja sealt juba ära kolida plaanib.

Üldjuhul annavad korteriühistute juhid meelsasti infot majas toimuva kohta ning neil on hea meel, kui uus omanik teab, kuhu tuleb.

Tulevikulubadused puudutavad ka elamuarendusi. Üle tuleb kontrollida, millal ehitatakse välja piirkonna infrastruktuur, trassid, teed, valgustus, kes koristab lund ning liivatab. Esineb juhtumeid, kus hiljem selgub, et piirkonna teed ei kuulugi kohalikule omavalitsusele ning nende kasutamiseks ja korrashoiuks tuleb eramuomanikel täiendavalt maksta.

6. Palju ostuhuvilisi

Maaklerid kinnitavad sageli nii potentsiaalsetele ostuhuvilistele kui ka kinnisvara omanikele, et nende vahendatava vara vastu on suur huvi. See võib nii olla, kuid ei pruugi. Kui maakler räägib potentsiaalsele ostjale teisest ostuhuvilisest, aga kinnisvara on veel pool aastat müügis, võib teise ostuhuvilise olemasolusse suhtuda kahtlevalt.

Korterite puhul võib täheldada kõige aktiivsemat huvi kahe-kolme nädala jooksul pärast müügi alustamist ja kuulutuse avaldamist. Selles ajavahemikus klikitakse kuulutusele väga palju, kontakteerutakse maakleriga ja käiakse sageli ka kinnisvara vaatamas.

Kui kahe kuuga ei teki tõsist huvilist, kellega hakatakse tehingu tingimuste üle läbirääkimisi pidama, siis järgneb tavaliselt mõnekuuline vaikus. Pärast viiendat kuud jõuab kohale teine laine, kui hakkab tulema järelpärimisi uutelt ostuhuvilistelt. Need on inimesed, kes asusid koduotsingule hiljem kui esimene ring.

Leidub ka selliseid ostjaid, kes on eramule või suvilale juba varem silma peale visanud, kuid ootavad kevadet, et näha, mis lume alt välja tuleb.

Äärmiselt suur huvi kinnisvara vastu, kus näitamiste ja tehinguni ei jõuta, viitab probleemide olemasolule. Suur huvi võib olla põhjustatud näiteks tavapärasest madalamast hinnast. Ostuhuviliste loobumine võib olla seotud ka probleemse ümbruskonnaga, kui maja asub näiteks raudtee, suure magistraali või kõrgepingeliinide vahetus läheduses, kõrvalkinnistul on silma häiriv lagunenud tööstushoone, spetsiifilist lõhna eritav kalatehas, prügila või muu takistav tegur.

Artikkel ilmus 10. detsembril 2014 Postimehe Kinnisvara ja Ehituse teemalehes


  Arco Vara | Eesti
  Jõe 2b, 10151 Tallinn, Estonia
  tel: +372 614 4656
  gsm: +372 528 7441
  e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Pärnu Arco Vara City esindus

Pärnu, Aida 5, 80011+372 502 3709 city@arcovara.ee

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?