loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Viimsi vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aegviidu alev
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Arkma küla
  • Aruküla alevik
  • Assaku alevik
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Harkujärve küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kakumetsa küla
  • Kalita küla
  • Kantreküla
  • Karepa küla
  • Karlova
  • Karula küla
  • Kaunissaare küla
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiia küla
  • Kiili alevik
  • Kiiu alevik
  • Kiltsi küla
  • Klooga alevik
  • Kõidama küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõrsa küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kurepalu küla
  • Kuusalu alevik
  • Laagri alevik
  • Laane küla
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lehola küla
  • Lemmatsi küla
  • Lemmetsa küla
  • Lepna alevik
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohusalu küla
  • Loo alevik
  • Loodi küla
  • Lubja küla
  • Luke küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäo küla
  • Marksa küla
  • Meremõisa küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Õisu alevik
  • Orissaare alevik
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Pärnamäe küla
  • Pärnjõe küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pilka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Pulli küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Rägavere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Reiu küla
  • Reola küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõravere alevik
  • Tõrvajõe küla
  • Tõstamaa alevik
  • Turba alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Ussimäe küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vaibla küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vardja küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Viru-Jaagupi alevik
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  • Võõpsu alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara
Terje Võrk

Terje Võrk: Kas muinsusväärtuse renoveerimine on kallim kui „tavaline” ehitus?

 

Renoveerimine – eriti muinsuskaitsealune – on nagu maraton. Kõik algab mõttest „ah, teen natuke korda”, aga natukese aja pärast hindad katusekivide sobivust ja kraabid vana värvi kititud aknaraamidelt. Jah, see on aeganõudev ja kallis. Ja see meeldib sulle. Aga miks?

 

 

Renoveerimist alustades loodab iga majaomanik, et tema vana maja on „teistmoodi“. Et seal pole neid probleeme, mis kõigil teistel, et remont lõpeb kiiresti ja kohe saab sisse kolida. Vanast majast on muidugi raske loota, et selle palk ei pudise, torustik pole pärit Eesti Vabariigi esimesest tulekust ja elektrikarp ei sisalda ajaloolisi alumiiniumjuhtmeid. Väga palju vana ja head tuleb siiski ära vahetada, sest tänases päevas on ohutusele teistsugused nõuded kui vanasti ja ka materjalid on muutunud.

Ja isegi kui sajandite kihistusi eemaldades avastadki kõik sellised detailid, on neis see ajastu hõng ja autentsus, mida muinsuskaitse all olevates majades oluliseks peetakse. Sellistest majadest otsitakse just säilitamisväärseid elemente ja osi, näiteks on väärtuseks kahesaja aasta vanune trepikäsipuu või proportsioonides kuueruudulised aknad, mille klaas pisut lainetab, aga mis kannab endas omaaegse Meleski klaasitööstuse hõngu.  Mis siis, et sel ajal kasutasid seda kõik – teised kasutasid, aga sinul on alles.

 

 

Muinsuskaitse all olevas majas algsete detailide säilitamine või konserveerimine ei ole lihtsalt bürokraatia nõue

Iga vana maja on osa suuremast tervikust — ajaloost. Täna me kasutame neid, kuid tegelikult hoiame tulevastele põlvedele. Vana maja on kui dokument ajaloost ja paiga kultuurilisest järjepidevusest. Säilitamist väärivad detailid, näiteks vana puitprofiil või originaaljaotisega aken, talade ja lae detailid või käsitsi valmistatud puit- ja metallosad annavad majale iseloomu, mida uued detailid lihtsalt ei suuda jäljendada. See on midagi, mida renoveerimise käigus ka omanikud ise hakkavad väärtustama. Algsetel detailidel on väärtust, mida ei saa tänapäeval uuesti toota. Vana maja detailid on sageli käsitsi valmistatud ja mõni ebatäpsus loob hoopis soojema tunde. Oskusliku töömeistri käe alt tulnud looduslikust materjalist trepp või põrandalauad on täpselt majale loodud. Tänapäevane masstoodang ei suuda seda kvaliteeti ega karakterit taasluua. Lisaks on vanade materjalide ja tehnoloogiate vastupidavus end ajas juba tõestanud, heaperemeheliku käitumise puhul võivad 19. sajandi aknad püsida 150+ aastat, tänapäevasele plastaknale lubatakse eluiga aga vaid 20–30 aastat.

 

 

Algsete detailide säilitamine on keskkonnasäästlikum

Nende kasutamine aitab hoonel ka tehniliselt hästi toimida, sest vanad hooned on ehitatud teise loogika järgi. Konstruktsioon, katus, avatäited on loodud loomuliku ventilatsiooni toimimist toetama. Algupärased lahendused töötavad majaga kooskõlas, mitte vastuolus. Niiskus liigub, miski ei kahjustu ega lagune. Kui panna asemele tänapäevane „hermeetiline“ lahendus (nt vale värv või krohv, odav liimpuitaken), siis võivad tekkida nii kondensaat ja niiskuskahjustused kui ka hallitus ja konstruktsioonide lagunemine.

 

 

Muinsusväärtuse renoveerimine on kallim, aga mitte katastroofiliselt

Tõsi on see, et renoveerimine maksab enam kui uue ehitus.
Aga sama tõsi on seegi, et läbipaistev suhtlus ja tugevad lepingud ehitajatega ning realistlik eelarve ja spetsialisti kaasamine algusest peale muudavad protsessi oluliselt sujuvamaks. Muinsusväärtusliku maja renoveerimise teekond võiks alata muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsusega koostöös – nii on võimalik saada renoveerimiseks toetust, vältida valesid valikuid, tarbetut tööd ja hilisemaid ümbertegemise kulusid. Inimesed kurdavad sageli, et nõuete ja protseduuride keerukus põhjustab probleeme, ent varakult ja õigest kohast alustades muutub protsess palju ladusamaks. Toetused saavad aidata katta kõrgemaid kulusid ning teadmised aitavad teha paremaid otsuseid. Renoveeritud muinsuskodudes on mugavam elada ja kulud vähenevad.

 

 

Et vältida halbu kogemusi ja saavutada edukas renoveerimine muinsuskaitse kontekstis, on kõige olulisemad:

  • varajane planeerimine ja nõustamine
  • realistlik eelarve ja riskihaldus
  • toetuste ja nõuannete kasutamine
  • tänapäevased energialahendused
  • tugev koostöö spetsialistidega

Renoveerimine ei pea olema draamasari. See võib olla täiesti talutav – isegi humoorikas – kogemus, mille lõpuks on sul soe kodu, millel on iseloom, ajalugu ja jutustamist väärt lood.

 

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Kutseline maakler

Kutsetunnistuse nr. 172274
Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (13)

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Jõhvi Arco Vara esindus

Jõhvi, Rakvere 16, 415325551 9894 johvi@arcovara.ee

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

1765317600 | 1765419098 | 1797372000

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?