Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Ahja vald
  • Kanepi vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Alajõe vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Jõgeva linn
  • Sindi linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Antsla vald
  • Paldiski linn
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Audru alevik
  • Edise küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Häädemeeste alevik
  • Haaslava küla
  • Haiba küla
  • Haimre küla
  • Huuksi küla
  • Ihaste
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jaamamõisa
  • Jakobimõisa küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jüri alevik
  • Kabina küla
  • Kallavere küla
  • Kambja alevik
  • Kanepi alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kloogaranna küla
  • Kohila alev
  • Kõnnu küla
  • Kose-Uuemõisa alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kurtna küla
  • Kuru küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Maardu küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Mereäärse küla
  • Metsanurme küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Nõmme linnaosa
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Oru linnaosa
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Pärnamäe küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Ränilinn
  • Ravila alevik
  • Rebala küla
  • Remniku küla
  • Reopalu küla
  • Roodevälja küla
  • Ropka
  • Saare küla
  • Sauga alevik
  • Sausti küla
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soodevahe küla
  • Sõrve küla
  • Tabasalu alevik
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Tuulna küla
  • Uhti küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ulila alevik
  • Univere küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanamõisa küla
  • Vanaveski küla
  • Vändra alev
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vastemõisa küla
  • Viiratsi alevik
  • Viru-Jaagupi alevik
  • Vissi küla
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Küttelahenduste valik on lai – milline on parim?

Maja ehitama või renoveerima asudes tuleb kaaluda, millise küttesüsteemi kasuks otsustada: on ju turul palju erinevaid lahendusi ja valiku tegemine võib olla äärmiselt keeruline.

Üht kindlat teistest paremat lahendust pole olemas, arvestada tuleb väga paljude teguritega. Olulisemad neist on eelarve ja need kulud, millega tuleb arvestada süsteemi pikaajalisel kasutamisel ja selle hooldamisel.

Loomulikult tuleb küttesüsteemi ehitamist alustada selle projekteerimisest, ent enne projektini jõudmist tuleks kaaluda erinevaid lahendusi, kõrvutades nende plusse ja miinuseid: mugavust hindav inimene peaks valima lahenduse, kus ta ei pea küttematerjalidega kokku puutuma.

Kõige kallimana soetatav küttelahendus võib pikas perspektiivis osutuda ka soodsaimaks. Kindlasti tasub meeles pidada tõsiasja, et iga seade vajab ka hooldust, seega tuleks soetatud kütteseadmeid lasta spetsialistidel kontrollida. Mõningate süsteemide korral, nagu maaküte, gaasiküte ja õhk-vesi soojusküte, on kontroll ja hooldus ette nähtud igal aastal. Millised on erinevate küttelahenduste plussid ja miinused näiteks uue, alles ehitatava maja puhul, mille aastane soojusenergiavajadus on 24 MWh koos sooja veega ja millel on köetavat pinda 180 m²?

Allolevalt kaalub Elar Häidberg Arco Vara Kinnisvarabüroost erinevate küttelahenduste tasuvust, seejuures pole arvestatud majasisese torustiku ehitamise kulu.

Maaküte

Maasoojuspump on turul üks mugavamaid ja madalama kuluga küttelahendusi. Teiste küttesüsteemidega võrreldes on maakütte alginvesteering kõige suurem, kuid ka kasutegur kõige parem. Maaküte OÜ soojuspumbaeksperdi Madis Tolgi sõnul maksab terviklahendus, mis hõlmab endas soojuspumba paigaldust ja maakontuuri kaevetöid, 8000–10 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuigi maakütte alginvesteering on võrreldes teiste küttesüsteemidega kõige suurem, on selle küttelahenduse kasutegur kõige parem. Arvutuslik energiasääst on

180 m² majas uue põlvkonna maasoojuspumbaga kuni 18 000 kWh aastas. Ehk siis tarbitud energia kokku elektri näol on veidi alla 6000 kWh aastas. Sinna sisse on arvestatud maasoojuspumba kompressor, tsirkulatsioonipumpade ja lisaelektriküttekehade poolt tarbitud elekter.

Elektriküte

Elektrikütte peamiseks plussiks on selle suhteliselt soodne paigaldusmaksumus, lisaks on elektriküte mugav ja lihtsasti reguleeritav. Tänapäeva elektrikütteradiaatorid reguleerivad ise temperatuuri ja seega sobib selline kütteliik mugavust armastavale inimesele. Kui maja on hästi soojapidav ja ventilatsioonisüsteem korralikult välja ehitatud, ei pruugi ka elektriarved väga suured olla. Suurimaks miinuseks võib siiski pidada suuri kulutusi küttele, kuna elektri hind on ettearvamatu. Elektrikütte alginvesteering jääb 1500 euro kanti.

Gaasiküte

Gaasiküte on jällegi niinimetatud mugavusküte. Meeles tasub pidada, et gaasikütte puhul peaks kindlasti elamusse olema paigaldatud vingugaasiandur. Kuna gaasi hind võib muutuda ettearvamatult, on see gaasikütte üks suurimaid miinuseid. Lisaks võib olla gaasivõrguga liitumine üpriski kallis juhul, kui krundi lähedal pole gaasitrassi. Alginvesteeringu suuruseks on ligikaudu 7500 eurot.

Kaugküte

Kaugküte on tarbijale äärmiselt mugav, kuid eeldab samuti kaugküttetorustiku lähedust krundile. Alginvesteeringu maksumus sõltubki lähima liitumispunkti kaugusest ehk sellest, kui kaugelt on vaja soojatrass vedada. Linnas võib trassi rajamise kulu olla kordades väiksem kui linnaäärsetes uuselamurajoonides.
Kaugkütte korral tuleb soetada soojusvaheti, mille hind jääb paari tuhande euro kanti, ja tasuda lisaks ühendamise ja seadistamise eest.

AS Fortum andmetel on kaugkütte eelisteks odavate kütuste ja soojusallikate kasutamise võimalus ning stabiilne varustuskindlus: kui üht toorainet tabab suur hinnatõus, minnakse sujuvalt üle soodsamatele küttematerjalidele.

Õhk-vesi soojuspump

Õhk-vesi soojuspump on järjekordne mugav küttelahendus. Üheks miinuseks võib pidada väga madalate välistemperatuuride korral lisakütte vajadust. Süsteemi paigaldusmaksumus on olenevalt seadmest 6000–9000 eurot, millele lisandub käibemaks. Soojuspumbaeksperdi Madis Tolgi hinnangul on õhk-vesi soojuspumba kulud 30% kõrgemad kui maasoojuspumbal.

Graanulküte

Graanul- ehk pelletküte on täielikult automatiseeritav tahkeküte. Uue põlvkonna katlad suudavad ise tuvastada graanuli kvaliteedi ning kasutaja ei pea käima katelt häälestamas. See teeb graanulküttest mugava lahenduse. Miinusteks on katla puhastamise vajadus kord nädalas (kuigi on ka katlaid, mis ei vaja nii tihedat puhastamist) ja graanulite hoiukoht peab olema kaitstud otsese vee ja niiskuse eest. Lisaks peab hoolitsema, et graanulid mahutist otsa ei lõpe. Graanulkütte alginvesteering jääb 3000–5000 euro vahele.

Küttepuud

Küttepuudega küttesüsteemi rajamise plussiks on alginvesteeringu võrdlemisi väike kulu. 180 m² majale sobiva tahkeküttekatla hind on umbes 1500 eurot. Selleks, et tahkeküttekatelt ei peaks liiga tihti kütma, tuleb lisaks soetada akupaak, mis lisab katla hinnale veel kuni 1000 eurot. Peamised miinused küttepuudega kütmisel on seotud füüsiliste toimetustega: tuleb ladustada puud kuiva kohta, katelt kütta ja puhastada. Lisaks on puude hinnad viimastel aastatel märgatavalt tõusnud.

 

Lugu ilmus oktoobrikuu Remondi ja Ehita ajakirjas, loe ka teisi teemasid: https://issuu.com/meediapilt/docs/remondi_ja_ehita_sugis_2019

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?