Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Kõnnu küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kose alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laagri alevik
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lehtse alevik
  • Lemmatsi küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Meremõisa küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Nurmsi küla
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Pehka küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tagadi küla
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tuhalaane küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Tuulna küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Uusna küla
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Vinni alevik
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Mis vahe on krundil ja kinnistul, elamu- ja maatulundusmaal?

Teadmatusest eksitakse kinnisvaramaastikul tihti mõistetega, seepärast selgitan allpool, kuna millist terminit kasutada.

Esmalt ei tehta vahet mõistetel „krunt” ja „kinnistu”.

Krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus ehk määratletud on nii krundi kasutamise sihtotstarve, lubatud hoonete arv, suurim ehitusalune pindala ja hoonete maksimaalne kõrgus. Krundi mõistet saab kasutada vaid siis, kui on olemas detailplaneering. Iga maaüksust, kinnistut, kinnisasja või katastriüksust ei saa krundiks nimetada. Oluline on ka aspekt, et hajaasustusega piirkonnas olevat ehituskrunti ei kutsuta krundiks, vaid maaüksuseks, ning seal on ehitamise põhimõtted määratud üldplaneeringuga.  

Kinnistu on aga krunt koos hoonetega, kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus.

Enne maja ehitama asumist tuleb krundiomanikul selgeks teha ehituseks kehtivad nõuded. Lisaks planeeringutele oleks vaja tutvuda ka konkreetses omavalitsusüksuses kehtiva ehitusmäärusega. Ehitusseadus lubab sellega määrata näiteks arhitektuurseid ja ehituslikke lisatingimusi, nõudeid miljööväärtuslikele hoonestusaladele ehitamise kohta. Nii võib ehitusmäärus keelata kehtestatud piirangust kõrgemate majade ehitamise, seada nõudeid krundi suurusele, ehitistevahelisele kaugusele, arhitektuurile või materjalidele.

Ning kui veel mõni aeg tagasi oli võimalik krundi ostuks laenu saada, siis praegu soovib pank näha, et kliendil on piisavalt omafinantseeringut vähemalt krundi väljaostmiseks ning sellele kinnise majakarbi püstitamiseks. Alles seejärel väljastab pank laenu.

Igal krundil on oma kasutamise ostarve ehk näitaja, mis määrab, mis otstarbel on võimalik krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada: kas on tegemist elamumaa, maatulundus-, sotsiaal-, tootmis-, transpordi- või ärimaaga. Igal maa-ala liigil on oma nõuded ja kohustused.

Kodu ehitamisel puututakse eeskätt kokku elamumaa ja maatulundusmaa soetamisega.

Riigi Teataja kohaselt on elamumaa alaliseks või perioodiliseks elamiseks ette nähtud ehitiste maa ja garaažide maa, mille moodustab elamu (sh korterelamu, suvila, aiamaja) alune, selle juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise alune ja neid ehitisi teenindav maa. See on ühtviisi arusaadav ega tohiks segadust tekitada.

Maatulundusmaa on aga põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa, samuti maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Ehk siis väikeelamumaa on ala, kuhu võib ehitada eramaju, ning maatulundusmaa on põllumaa, kus saab kartulit kasvatada või loomi pidada.

Maatulundusmaale lubatakse tavaolukorras ehitada üks eramu koos abihoonetega, suuremahulisemaks ehituseks tuleb teha detailplaneering. Maatulundusmaale ehitise planeerimisel tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse kehtestatud ehituspiirangud ning teha kindlaks, kas on olemas juurdepääsutee, kus paiknevad maa-alused trassid, kaevud, elektri- ja sideliinid, millised võimalused on liituda elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga.  

Kinnisvaraportaalides lubavad maatulundusmaa müüjad, et „raja oma unistuste kodu sellisel viisil, nagu soovid, just siia!”. Ehitis peab aga olema kooskõlas üldplaneeringuga ning arvestama võimalikke ehitusõiguse piiranguid (teed, elektriliinid, veekogud jne). Kas huvipakkuva maatüki näol on tegemist metsamaa või mõne muu kõlvikutüübiga, saab kergesti kontrollida maa-ameti geoinfosüsteemist http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis.

Siit on võimalik järele vaadata ka teisi maa-alale jäävaid ehitusõigust takistavaid ja välistavaid piiranguid. Kaardil saab sisse lülitada (üleval parempoolses menüüaknas) mitmeid infokihte, millest tuleks vaadata „Kitsenduste kaarti”, „Looduskaitset” ja „Kultuurimälestisi”. Kui läheduses on mõni piiranguid põhjustav objekt (maantee, raudtee, elektriliin, jõgi, muinsus- või looduskaitseobjekt vms), saab vajadusel piirangu olemusest teada vastavatest registritest või asutustest. Oluline on ka jälgida, kas maa-alal on olemas kuivendussüsteem või on tegemist osakesega suuremast põllumassiivist. Kuivendussüsteemid on enamasti rajatud nõukogude ajal ega pruugi enam olla töökorras. Seega üks kasulik nõuanne: üleujutusriski hindamiseks on kõige parem minna kevadel lume sulamise ajal kohapeale vaatama!

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?