Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aseri alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Harkujärve küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Karitsa küla
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kilksama küla
  • Kõima küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Malda küla
  • Mäo küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Öötla küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tuhalaane küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Liia Koreline

Mida teha hüljatud hoonetega?

Tahame, et jaanipäevaks saaksid kõik meie armsa Eestimaa nurgad ja nurgatagused puhta ja värske ilme. Jaanipäev võib olla ka parim aeg ja jaanituli ideaalne võimalus jätta vääriliselt hüvasti esivanematest jäänud ja nüüdseks lagunenud hoonetega.

Peagi on käes kauaoodatud suvi, paljudele puhkuseaeg, mil on rohkem võimalust ja vabadust linnast välja sõita, nautida kaunist Eestimaa loodust ning vaatamisväärsusi. Neid, kes veel tööl käivad, kutsuvad samuti suvised nädalalõpud maale sõitma, rahu ja vaikust ning sumedaid grilliõhtuid nautima.

Sõites linnast välja, kohtame nii mõneski väikeasulas või külakeses põlluveerel või põliste metsade rüpes mahajäetud ja lagunevaid hooneid. Mõtlen just neid sajandivanuseid talumaju, kust pererahvas juba ammu manala teed läinud ning mille ülesputitamine on kulukas või linna kolinud omanikele mõttetu ettevõtmine. Väga kurb ja valus on vaadata, kuidas tuuled, vihmad ja lumetuisud hoone sissevajunud katust ja tühje aknaauke räsivad. Esineb ka juhuseid, kui pahatahtlikud on majale tule otsa pannud ja sellega suurema kahju tekitanud. Mõnest ahervaremest mööda sõites tekib lootusetu tunne ja küsimus, kus on omanikud.

Hoole ja armastuseta jäetud maju on raske säilitada. Seda enam, et sada aastat tagasi ehitatud talumajad olid puitmaterjalist. Viimasena lagunevad hoone seinapalgid, sest neid töödeldi hülgerasva või vahaga, palkmajade nurgad seoti tugevate kalsasabatappidega. Suurim põhjus, miks vanad hooned aja möödudes kokku varisevad, on olematu vundament. Maja seinte alla paigutati vaid maakivid või paekivid, mis aja möödudes rabedaks muutuvad ja paigast nihkuvad. Katused, mille tegemiseks kasutati roogu, õlgesid või laaste, pikka eluiga ei luba. Talumaja juurde kuulusid ka abihooned, nagu saun, ait ja tall. Need lagunevad tavaliselt esimestena, sest juba ehitades hoiti seal materjali kokku.

Kas ja kuidas on võimalik neid teeäärseid ja nurgataguseid tondilosse, mis meie elukeskkonda mitte kuidagi ei kaunista, vääriliselt viimsele teekonnale saata? Juhul kui on teada hoone omanik, võiks kohalik omavalitsus omaalgatust üles näidata, omanikuga kontakti võtta ja temaga krundi korrastamise osas kokkuleppe sõlmida. Hooletusse jäetud ja kasutuskõlbmatu hoone omanikud võiksid ka ise kohaliku omavalitsuse maakorraldaja poole pöörduda. Tavaliselt on need hooned ka võssa kasvanud või kivivaremetega piiratud ning korrastustöödel on vaja kasutada masinaid. Ehk saaks kohalik omavalitsus sellega aidata? Sest eesmärk on ühine ja üllas: et maastik saaks korrastatud.

Julgen välja pakkuda ka ühe emotsionaalse, praktilise ja mitmeid osapooli rahuldava lahenduse. Minu vanaisa, kes oli küla sepp, suri pea pool sajandit tagasi. Tema aianurgas seisnud sepikoda oli väga pika eluea vastu pidanud, tublit sepatööd näinud ning  maa- ja linnarahvale kasu toonud. Peale vanaisa surma viisid Rocca al Mares asuva vabaõhumuuseumi töötajad sepikoja sisustuse muuseumi, kus kõik vanaisa sepatööriistad leidsid väärilise koha. Hoone ise jäi aga pikkadeks aastateks tühjana seisma. Nii ta muudkui vajus ja vajus seal aianurgas ning keegi ei suutnud otsustada, mida sellega ette võtta. Üks mõte oli kutsuda kokku suguvõsa meespere ning vanaisa sepikoda talgute korras maha lammutada. Aga alati leidus mõni pakilisem tegevus ning hea talgumõte jäi teoks tegemata. Teine põhjus oli see, et palkidega poleks saanud midagi praktilist ette võtta, sest pika sepatöö käigus olid need naelu ja konkse täis tipitud ning nende saagimine oleks olnud problemaatiline.

Lagunevat hoonet märkasid hakkajad linnavalitsuse töötajad, kes tegid ettepaneku, et nemad ise lammutavad hoone ja kasutavad selle palke linna jaanitulel lõkkematerjalina. Paremat ja emotsionaalselt ülevamat lõpplahendust vanaisa sepikojale poleks osanud oodatagi! Jaanipäev oli tulemas ja meie perel oli hea võimalus teha vanaisa järeltulijatele suurejooneline ettepanek sõita jaanipäevaks kohale ja saada linna jaanitulel osa meie armastatud vanaisa sepikoja lõppmängust. Ka linnarahvas sai osa pidulikust järelhüüdest, nautides jaaniõhtu meeleolu ja soojust meile erilise lõkketule valgel.

Galerii

Kommentaarid

Liia Koreline

Liia Koreline

Aasta maakler ja kliendilemmik 2022

Vanemmaakler

Mobiil +372 510 2206
Telefon +372 614 4600
Keeled
liia.koreline@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (30)

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?