Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aseri alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Harkujärve küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadriorg
  • Karitsa küla
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kilksama küla
  • Klooga alevik
  • Kõima küla
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liimala küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Malda küla
  • Mäo küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Öötla küla
  • Õssu küla
  • Paalalinn
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Saarepeedi küla
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinimäe alevik
  • Soinaste küla
  • Sompa linnaosa
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tuhalaane küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Veeriku
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Ribaana-Chätleen Horm

Mida toob kaasa uus üüriseadus?

Selle aasta alguses viis valitsus ligi 20 aastat muutumatuna püsinud võlaõigusseadusesse sisse muudatused, mis reguleerivad eluruumi üürisuhteid. Millised need muudatused täpsemalt on?

  • Leppetrahvi keeld kaob

Kui varem polnud üürnikul ja üürileandjal seaduslikku õigust kehtestada leppetrahv lepingu rikkumise puhuks, siis uues seaduses sellest keelust loobutakse. Üürileandja ja üürnik võivad kokku leppida leppetrahvis, aga vaid mitterahaliste kohustuste rikkumiste puhuks (näiteks on üürnikul kohustus kasutada asja hoolikalt ja vastavalt otstarbele, korteris mitte suitsetada või mitte tuua sinna lemmikloomi). See ei hõlma üüriraha mittetasumist.

Üks leppetrahv ei tohi olla suurem kui 10% ühe kuu üürist ja muudest üürniku kanda jäetud summadest ning ühes kuus ei tohi leppetrahvide suurus ületada 20% ühe kuu üürist. Kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Muudatus lihtsustab üürileandjale tekitatud kahju hüvitamist ja ennetab loodetavasti selliste rikkumiste toimepanemist.

NB! Üürileandja, kes tahab muudatust rakendada, peab kehtiva üürilepingu üürnikuga lõpetama ja sõlmima uue.

  • Lubatud viivis kolmekordistub

Kui vana seaduse järgi oli viivise maksimaalne määr päevas 0,022% ehk aastas 8% tasumata summast, siis uus seadus lubab üürileandjal ja üürnikul kokku leppida kolm korda suuremas viivises: 0,066% päevas ehk 24% aastas.

NB! Kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Uut üürilepingut sõlmida pole vaja, viivise suurust saab muuta lepingu lisaga.

  • Remondi ja korrashoiuga seotud maksed võib jätta üürniku kanda

Vana seaduse järgi ei tohtinud remondifondi või muid korrashoiuga seotud makseid jätta üürniku kanda. Uue seaduse järgi võib seda teha, kui üürileandja ja üürnik sõlmivad vastava kokkuleppe.

Üürniku kanda võib korrashoiu ja remondiga seotud kulusid jätta vaid mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses (see aitab vältida olukorda, et üürnik tasub lühikese aja jooksul kogu hoone renoveerimiskulud).

NB! Kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja seda saab teha ainult esialgse üürilepingu sõlmimisel: kui üürileandja soovib muudatust rakendada, tuleb kehtiv leping lõpetada ja sõlmida uus.

  • Tagatisraha nõuet saab taastada

Uue seaduse järgi saab üürileandja nõuda tagatisraha taastamist, kui ta on pidanud seda üürilepingu kehtivuse jooksul kasutama erinevate nõuete rahuldamiseks. Võimalik on kokku leppida ka muudes tagatisevormides: tagatisraha asemel võib kasutada käendust või garantiid. (Käenduse kaudu antakse üürileandjale võimalus rahuldada oma nõue üürniku vara asemel käendaja vara arvelt ehk võlausaldaja saab võlgniku vastu esitatud nõude kõrvale nõude kolmanda isiku ehk käendaja vastu.)

  • Üüri tõstmise võimalused on selgemalt reguleeritud

Vana seadus võimaldas üürileandjal tähtajatu lepingu puhul ühepoolselt üüri tõsta iga 6 kuu möödudes, uus seadus annab selleks õiguse iga ühe aasta möödudes. Vähemalt kolmeaastase tähtajalise üürilepingu puhul on üürileandjal õigus ühepoolselt üüri tõsta või lepingut muuta.

NB! Üüri tõstmise alus peab olema lepingus määratletud (näiteks, et üüri võib tõsta, kui tõuseb elektri või vee hind, hinnad üüriturul vms). Üüri tõstmine peab olema põhjendatud majanduslikult ja muutustega proportsionaalne. Üürileandja peab üürnikku üüri tõstmisest teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva ette ja seda põhjendama. Selle 30 päeva jooksul võib üürnik teatada oma mittenõustumisest ning lepingu lõpetada.

  • Makseviivituse tõttu võib lepingu kiiremini lõpetada

Vana seaduse järgi oli üürnikul õigus üürileping erakorraliselt üles öelda, kui üürnik ei olnud järjestikusel kolmel kuul üüri tasunud või oli viivitanud üüri või kõrvalkulude maksmisega olulises osas või kui viivitus oli suurem kui kolme kuu üüri ja kõrvalkulude summa.

Uue seaduse järgi saab üürileandja üürilepingu erakorraliselt üles öelda juba kahe järjestikuse kuu üüri, kõrvalkulude või nende olulise osaga viivitamisel ning kahe kuu üüri ja kõrvalkuludele vastava võlgnevuse korral. Erakorraliselt saab üürileandja üürilepingu üles öelda ka siis, kui üürniku olemasolev tagatisraha ületab kahe kuu üüri suurust summat.

NB! Muudatus kehtib nii elu- kui ka äripindade üürilepingutele.

Vana seaduse kohaselt ei võinud üürileandja üürilepingut üles öelda, kui üürnik tasus võlgnevused enne lepingu lõpetamist. Uue seaduse järgi saab üürileandja üürniku võlgnevuse korral üürilepingu üles öelda vaid siis, kui ta on andnud üürnikule võlgnevuse tasumiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja ning hoiatanud üürnikku, et tasumata jätmise korral üürileping lõpetatakse.

NB! Muudatuse rakendamiseks uut üürilepingut sõlmida pole vaja, muudatused saab sõnastada lepingu lisas.

Galerii

Kommentaarid

Ribaana-Chätleen Horm

Ribaana-Chätleen Horm

Kutseline hindaja / Kutseline maakler

Kutsetunnistuse nr. 198466
Hindaja kutsetunnistuse nr. 202955
Mobiil +372 5815 0946
Telefon +372 614 4600
Keeled
ribaana.horm@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (3)

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?