loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Viimsi vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aegviidu alev
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Arkma küla
  • Aruküla alevik
  • Assaku alevik
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Harkujärve küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kakumetsa küla
  • Kalita küla
  • Kantreküla
  • Karepa küla
  • Karlova
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kaunissaare küla
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiia küla
  • Kiili alevik
  • Kiiu alevik
  • Kiltsi küla
  • Klooga alevik
  • Kõidama küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõrsa küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kurepalu küla
  • Kuusalu alevik
  • Laagri alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lehola küla
  • Lemmatsi küla
  • Lemmetsa küla
  • Lepna alevik
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Loo alevik
  • Loodi küla
  • Lubja küla
  • Luke küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäo küla
  • Meremõisa küla
  • Metsakasti küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Õisu alevik
  • Orissaare alevik
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Pärnamäe küla
  • Pärnjõe küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Puiatu küla
  • Pulli küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Rägavere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Reiu küla
  • Reola küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Taebla alevik
  • Tahkuna küla
  • Tähtvere
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõravere alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Turba alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Ussimäe küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vaibla küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Viru-Jaagupi alevik
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  • Võõpsu alevik
  • Vorbuse küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara

Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõtteliste osadena ühises asjas kuuluv omand (AÕS § 70 lõige 3). See on suhteliselt keeruline omandivorm, mis võib kaasa tuua lahkhelisid kaasomanike vahel ning mille ohtusid teadmata võib lihtsalt keerulistesse olukordadesse sattuda.

Kaasomandit on võimalik lõpetada kolmel võimalikul viisil. Vastavalt asjaõigusseaduse § 76 lõige 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Nüüd vaatame natuke lähemalt kõiki kolme võimalikku kaasomandi lõpetamise viisi.
 

KAASOMANDI LÕPETAMINE REAALOSADEKS JAGAMISE TEEL:

Kaasomandi lõpetamine on üsna keeruline protsess, aga selle tulemusel saab omandiõigus selguse ja kindluse. Kahjuks igat kinnisasja ei ole alati võimalik korteriomanditeks jagada, aga kui on plaan kaasomand lõpetada, siis tasub seda võimalikkust alati uurida.

Esmalt on vaja välja uurida, kas kõikidel omanikel on tahe ja valmisolek see teekond ette võtta ja milline on osapoolte finantsvõimekus. Seejärel tuleb asjatundjalt uurida, kas ehitustehniliselt on korteriomanditeks jagamine üldse võimalik. Tulevased reaalosad peavad olema kasutatavad üksteisest sõltumatult (nt eraldi sissepääsud ning vee- ja elektrivarustus igal tulevasel korteril eraldi). 

Oluline on teada, et esmalt tuleb vaadata üle ehitisregistri andmed, sest need peavad vastama tänasele olukorrale. Ühtlasi on vajalikud kohaliku omavalitsuse ja arhitekti kinnitus reaalsele olukorrale vastavatele hoonejaotusplaanidele (nende alusel saab paika panna reaalosa piirid), et korteriomandite moodustamine on ehitustehniliselt võimalik. Aluseks saab võtta ka ümberehituste puudumisel vanad inventariseerimisjoonised. Seejärel on võimalik notaris asi ära vormistada ja antud lepingu alusel tehakse märge ka kinnistusraamatusse. Kui kõik eelnev on korras, siis tuleb broneerida notari aeg, mis sobib kõikidele kaasomanikele, et kinnitada korteriomandid ja erikasutusõigus kõrvalruumidele/kinnistu õuealale. Notarisse peavad tulema kohale ka pankade esindajad kui kaasomandi osadele on seatud hüpoteegid.

 

ÜHE VÕI MITME KAASOMANIKU VÄLJAOSTMINE:

See on üks levinum kaasomandi lõpetamise viis, mille tulemusel võib üks kaasomanik saada asja ainuomanikuks. Siinkohal on oluline, et kaasomanikud jõuavad kokkuleppele nii lepingu tingimuste kui ka hüvitise osas. Nimelt peab üks kaasomanik ühele või mitmele kaasomanikule maksma hüvitist nende kaotatud kaasomandi osade eest. Seda võimalikku kaasomandi lõpetamise viisi kasutatakse sageli just siis kui asja jagamine reaalosadeks ei ole võimalik. Põhjused võivad näiteks olla selles, et see pole ehitustehniliselt võimalik või kaasomanike huvesid arvestades ei ole see mõistlik.

 

KINNISASJA MÜÜMINE KAASOMANIKE VAHELISEL VÕI AVALIKUL ENAMPAKKUMISEL:

Seda varianti kasutatakse eelkõige siis kui mitte keegi kaasomanikest ei ole huvitatud ainuomanikuks saamiseks, kinnisasja ei ole võimalik reaalosadeks jagada või kaasomanikud ei leia kokkulepet hinna osas. Kaasomanik, kes on nõus tasuma kõige rohkem saab kogu kinnistu omale või pannakse kinnisasi müüki avalikul enampakkumisel.

Kaasomanik, kes maksab rohkem, saab kinnisasja omale või see müüakse avalikul enampakkumisel kolmandale isikule. Kinnisasja kaasomand lõpeb kui asi on müüdud.


Mis on kaasomand ja kuidas seda lõpetada?

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Jõhvi Arco Vara esindus

Jõhvi, Rakvere 16, 415325551 9894 johvi@arcovara.ee

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus