loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Põltsamaa linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Mäetaguse vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Ervita küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Haaslava küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illurma küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kärevere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiikla küla
  • Kildu küla
  • Koigi küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Leipste küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lolu küla
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Martsa küla
  • Mereäärse küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Naage küla
  • Näpi alevik
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurkse küla
  • Ohtu küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Oti küla
  • Õvi küla
  • Paatsalu küla
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Ravila alevik
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Võiste alevik
  • Voka alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Terje Võrk

Kust tuleb vesi ja kuhu läheb reovesi?

Kui hakkad endale otsima uut elamist, võib selleks saada vanem maja. Seda on hea oma tahtmise järgi ümber kujundada ja esimene investeering on väiksem kui uue maja ostmisel. Maja uuendamine võtab muidugi lisaks rahale ka aega ja peavalu, aga see tasub end ära. Esimene soov võib olla uuendada vee- ja kanalisatsioonitorustikku.

Ostja küsib maaklerilt alati, kas ja kuidas vesi majja tuleb ja sealt ära läheb. Tühja krundi müügikuulutustest võib lugeda, et „liitumised krundi piiril“ või „ühendused trassidega loodud“ ning eeldada, et arendaja loob kõik tänapäevased võimalused. Vanemate majade müügikuulutuses seisab aga „tsentraalne vesi, lokaalne kanalisatsioon“ või „oma puurkaev“ või veel midagi muud. Mida see tegelikult tähendab ja milliseid olukordi võib ette tulla?

Tänapäeval on elementaarne, et vesi tuleb kraanist otse kööki ja vannituppa. Vesi võib tulla oma puur- või salvkaevust. Kuulutustes kasutatakse vahel sõnu „lokaalne veevarustus“, suvilarajoonidesse on näiteks kunagi rajatud puurkaeve, millest saab vett mitu majapidamist. Kui võimalik, tuleks alati eelistada ühisveevärgi vett, mis on Eestis kvaliteetne ja vastab joogiveele esitatavatele nõuetele, samas pole lokaalse kaevu vee kvaliteet alati teada.

Kraanist tulev vesi voolab majast ka välja, tavaliselt kas kogumiskaevu või septikusse. Sel juhul räägitakse lokaalsest kanalisatsioonist. Vanasti lasti ka tiheasustusalal pesuvett või nn hallvett otse kraavi ja ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga polnud mõnes piirkonnas üldse võimalik liitudagi. Seetõttu olid meie jõed, järved ja meri oluliselt enam reostatud. Tänapäeval enam nii teha ei tohi, kõik reovesi peab olema nõuetele vastavalt kogutud ja puhastatud. Kogumiskaev on praegugi otstarbekas väga väikese tarbimisega kohas või kohas, kus muid võimalusi pole. Neid lubatakse paigaldada ka tiheasustusalas või piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon. Septikuid koos pinnasefiltriga on sobilik kasutada piirkondades, kus põhjavesi on hästi kaitstud ning põhjavee kõrgeim tase on maapinna suhtes küllalt sügaval. Kaasaegseim viis reovee lokaalseks käitlemiseks on biopuhasti, aga seda tiheasustusalal tavaliselt ei lubata.

Vanemat tüüpi elamutes võib kraanivesi küll ühisveevärgist tulla, aga kanalisatsiooni ei ole ja kasutuses on kuivkäimla ning hallvee jaoks kogumismahuti. Samas kõrvalmajas võib juba olla rajatud ka WC, aga reovesi juhitakse kogumiskaevu – väga levinud olukord väiksemates asulates ja veel kümmekond aastat tagasi Pärnuski. Edumeelsemad majaomanikud rajasid sageli küll kuivkäimla asemel WC, kuid kogumiskaevude tühjendamise sagedus ja haisuhäiringute teke suurenes oluliselt.  Vanemas majas võib praegugi olla selline olukord. Kinnistu piirile on küll tekkinud ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus, aga seda ei ole kasutatud. Tänaseks on suurem osa meie asulatest varustatud ühisveevärgiga, kuid see ei tähenda, et kõik elamud sellega ühendatud oleks. Hetkel on suuremates asulates eraisikutel võimalik saada toetust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks, vaata lähemalt https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/eraisikute-vee-ja-kanalisatsioonitaristu-rajamine

 

Maja renoveerimisel soovitatakse kindlasti ka trassidega ühenduda, kuidas seda teha ja kui palju see maksab?
Kui vee-ettevõte või arendaja on ühendustorustiku rajanud, siis on liitumine lihtne ja tõenäoliselt tasuta või kinnistu müügihinna sees (siiski tuleb kohalikult vee-ettevõtjalt üle küsida, see pole igal pool ühtemoodi). Ühiskanalisatsiooniga liitumiseks on vaja ehitada ühendustorustik ja liitumispunkt, selle ehituse kuludest moodustub liitumistasu. Kanalisatsiooni kasutamine maksab samuti, vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale võrdsustatakse ärajuhitava reovee kogus ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. See tähendab, et kui veeühendus oli juba olemas, siis kanalisatsiooniga ühinedes eraldi reoveearvestit ei paigaldata ja reovee maht arvestatakse võrdseks võetud vee mahuga. Tõsi, kanalisatsiooni kasutamisel lisandub kulu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, mis on siiski odavam regulaarsest paakauto teenusest kogumiskaevu tühjendamisel.

Ühenduste ehitamiseks sõlmitakse kõigepealt vee-ettevõtjaga liitumisleping ja alles pärast ehitise valmimist veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise leping, milles määratletakse kliendile kuuluva ning vee-ettevõtjale kuuluva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piir, lepitakse kokku torustiku hooldamiskohustus, osutatud teenuste eest tasumise kord jms.

Lepinguga tuleb kaasa piiritlusjoonis (akt). Tegemist on graafilise joonisega, kuhu märgitakse tsentraalsed torustikud (ühisveevärk ja/või ühiskanalisatsioon) ja kliendile kuuluvad torustikud (kinnistu veevärk ja kanalisatsioon) ning liitumispunktid. Tavaliselt on liitumispunktid kinnistu piirist kuni 1 meetri kaugusel. See tähendab, et liitumispunktist maja poole jäävate torustike rajamise ja korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik, mitte vee-ettevõte. Veevarustuse liitumispunktiks on üldjuhul maakraan, kanalisatsiooni liitumispunktiks piirikaev, mis kuuluvad vee-ettevõttele ehk on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa.

Uue ühendustorustiku ehitamiseks on vajalik kehtiv ehitusprojekt ja selle alusel väljastatav ehitusluba. Projekteerimise käigus koostatakse tellijale ehitusprojekt, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet.

Õige tegutsemine ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitumisel ehk ühenduste rajamisel näiteks Pärnu linnas:

  1. Esitatakse tehniliste tingimuste taotlus
  2. Väljastatakse tehnilised tingimused
  3. Koostatakse ehitusprojekt
  4. Väljastatakse ehitusluba
  5. Esitatakse liitumisavaldus
  6. Sõlmitakse liitumisleping
  7. Teostatakse ehitushange
  8. Täpsustatakse liitumistasu
  9. Sõlmitakse ehitajaga leping
  10. Ehitatakse rajatis
  11. Sõlmitakse teenuseleping, millega on liitumisprotsess lõppenud

Uusarendused on eelkirjeldatud muredest tavaliselt vabad, sest detailplaneeringu alusel rajatakse ka kommunikatsioonid. Varasemast ajast on teada, et mõnes arenduses jäeti kesksed kommunikatsioonid välja arendamata ja igal torul on siiani oma peremees või mitu. Mida sellistel juhtudel tehakse?
Kui tänavatorustik on küll välja ehitatud, aga kinnistu ühendustorustik puudub, siis sõltub liitumisvõimalus ja selle maksumus ühendustorustiku ehitusmaksumusest. Kõigepealt liitumisleping, kaevamine ja ehitamine ning seejärel teenuseleping. Kui olete kinnistuveevärgi ühendanud omavoliliselt ning tarbite teenust juba ilma teenuselepinguta, peab sellest kindlasti teavitama kohalikku vee-ettevõtet ning leidma koostöös probleemile lahenduse, et omavoliline teenuse kasutamine seadustada.

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Maakler

Hindaja kutsetunnistuse nr. 139634
Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (16)

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?