Pärnu linnas sadas ööpäevaga 122,4 mm sademeid, mis on läbi aegade absoluutne rekord. Piirkonniti on erakordsest veehulgast põhjustatud olukord taandumas, ent näiteks Rääma oja ümbruses ja Paikuse Ülejõe elamupiirkond kohas on olukord jätkuvalt kriitiline. Kuid veekahjud ei piirdu linnaga, vihma sadas üle kogu Pärnumaa, mistõttu on murekohad ka mujal, üleujutusohuga kohtades jõgede ülemjooksul.
Vesi on voolav, ta ei jää paigale vaid otsib teed ning koguneb madalamatesse kohtadesse ja imbub ka läbi seinte, pinnase. Teede all olevad truubid on konkreetse läbimõõduga ja ülemäärane vesi ei mahu neisse ära vaid leiab muu tee. Tihti on majade ja teede vahelised pinnase kuivendamiseks mõeldud kraavid või tiigid tänaseks kinni aetud, sest eks see segab muruniitmist ja pakub sääsevastsetele kodu.
Linnatingimustes ei saa vesi ka pinnasesse imbuda, sest teed on asfalteeritud, linnaväljakud on kividega sillutatud ja mururibasid vähe. Ka eramajade omanikud juhivad sageli oma maja räästast tuleva vee rentslisse. Nii ei suudagi ühiskanalisatsioon kogu seda vett vastu võtta ja öeldi, et „kanalisatsioon on täis“, vesi tungib üles keset madalamat kohta olevat tänava kanalisatsioonikaevudest ja me leiame end keset linna madalamaid kohti tekkinud järvedest.
Miks on see ohuks majadele ja esimese korruse korteritele?
Sageli on kinnistud madalamad kui teed ning tihti asuvad majad ka ojade, jõgede ja tiikide kallastel, kuhu sajuveed kogunevad. Sõiduteed võivad olla kõrgemal kui kinnistud, aiad ja majad ning vesi voolab tänavatelt sinna. Maa-alustes parklates ja ümbritsevast maapinnast madalamal asuvates parklates ei ole vee äravoolu võimalusi. Keldritesse ehitatakse sageli lisaeluruume, ladusid või puhkeruume, kuid hüdroisolatsioon ei ole enamasti piisav. Vesi suudab majja sisse tungida ka kõige väiksemast pilust. Tulvavesi võib purustada lähedaloleva vee või kanalisatsioonitorustiku, uhtuda ära pinnase või tee. Valingvihm ja suur veevool võivad olla paigast nihutanud või ära viinud tänavatel asuvaid kaevuluuke. Nii räägime kahjude puhul lisaks maja või korteri kahjudele ka sõidukitele tekkinud kahjust.
Mida teha, kui kodu saab üleujutuses kahjustada?
Kui vesi on jõudnud sinu koju, on esimene küsimus muidugi: mida nüüd teha ja kes kahju kinni maksab?
- Kõigepealt hoolitse ohutuse eest
Kui vesi hakkab hoonesse tungima, tuleb võimalusel elekter välja lülitada. Üleujutatud ruumi või keldrisse ei tasu minna enne, kui elektrioht on välistatud. Veega kokku puutunud elektriseadmeid ei tohiks uuesti kasutada enne spetsialisti kontrolli. Päästeamet hoiatab, et ei tasu hakata kohe ise vett välja pumpama, kui see võib suurendada ohtu inimesele või hoone konstruktsioonidele.
- Pildista kõik enne koristamist
Kindlustusjuhtumi korral on kahju dokumenteerimine väga oluline.
Tee võimalikult palju fotosid ja videoid:
- kust vesi hoonesse tuli;
- kui kõrgele vesi tõusis;
- kahjustatud põrandad, seinad ja laed;
- mööbel ja kodutehnika;
- keldri, garaaži ja panipaiga kahjustused;
- väljastpoolt hoone ja kinnistu olukord;
- võimalusel ka tänava ja sademeveesüsteemi olukord.
Alles tuleks hoida päästetööde, pumpamise, kuivatamise ja muude vajalike töödega seotud arved.
- Teata kindlustusele esimesel võimalusel
Kui sul on kodukindlustus, anna kahjust teada kindlustusseltsile vastavalt oma poliisi tingimustele. Kindlustusandja võib soovida enne remondi alustamist kahju üle vaadata.
Oluline on mõista, et kõik veekahjud ei ole kindlustuses automaatselt ühesugused.
Näiteks võib tegemist olla:
Üleujutusega – tugev vihm, tulvavesi või pinnavee tõus põhjustab vee sattumise hoonesse.
Sajuvee tungimisega – vihmavesi pääseb hoonesse näiteks läbi katuse, akna, ukse või muu hoone konstruktsiooni.
Torustiku lekkega – vesi tuleb näiteks purunenud torust või naaberkorterist.
Need võivad olla erinevate kindlustuskaitsete all ning täpne hüvitamise kord sõltub sinu lepingust ja kindlustustingimustest.
- Vaata üle, mida sinu kindlustus tegelikult katab
Siin võib tulla esimene ebameeldiv üllatus: kodukindlustuse olemasolu ei tähenda automaatselt, et iga üleujutuse kahju hüvitatakse.
Kindlustuslepingut tasub vaadata nelja küsimuse kaudu.
Kas üleujutus on kindlustatud?
Mõne kindlustusandja puhul on üleujutus eraldi kindlustuskaitse, teistel võib see olla paketis juba sees. Lugege kindlasti mitte ainult poliisi esimest lehekülge, vaid ka kindlustustingimuste väikest kirja.
Kas kindlustatud on ainult hoone või ka kodune vara?
Kui vesi rikub põranda, seinad ja siseviimistluse, on tegemist hoonekahjuga. Diivan, televiisor, kodumasinad, vaibad või muu sisustus on kodune vara. Korteri puhul võib kindlustus hõlmata korteri siseviimistlust ja mõttelist osa hoonest.
Kas on omavastutus? See tähendab, et esimese osa kahjust kannad ise.
Kindlustus aitab, kui kodus ei saa enam elada, see on eriti oluline suurema üleujutuse puhul.
Kui korter või maja muutub ajutiselt elamiskõlbmatuks, võiks olla kindlustatud asenduselamispinna üürikulu.
Pöördu maakleri poole ja palu, et leitaks üürikodu seniks kui oma kodu remonditakse.
- Kui tegemist on korterelamuga
Kui vesi tuleb näiteks läbi hoone konstruktsiooni, keldrist või ühise tehnosüsteemi kaudu, on vastutus ka korteriühistul.
Pärnu rekordiline vihmasadu näitas väga selgelt, et üleujutus ei ole enam ainult mõne üksiku maja või jõeäärse kinnistu probleem. Linnas võib erakordne vihmakogus sademeveesüsteemi lühikese ajaga üle koormata ning vesi võib jõuda kohtadesse, kus seda varem pole juhtunud. Keskkonnaagentuur märkis ka, et selliste intensiivsete sademete tõenäosus Eestis suureneb.



Kommentaarid