loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Tõstamaa vald
  • Rapla vald
  • Ülenurme vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Rannu vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Konguta vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Ervita küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Haaslava küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illurma küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kaasiku küla
  • Kadriorg
  • Kärevere küla
  • Karjaküla alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kildu küla
  • Koigi küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Kuusalu alevik
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Martsa küla
  • Mereäärse küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Naage küla
  • Näpi alevik
  • Neeme küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurkse küla
  • Ohtu küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Oti küla
  • Õvi küla
  • Paatsalu küla
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Ravila alevik
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Taebla alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tõstamaa alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Ussimäe küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Välgita küla
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  • Voka alevik
  • Võle küla
  • Võõpsu alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Mihkel Eliste

Eesti kinnisvaraturu juulikuu lühiülevaade

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2016 - 2018*

* 2018. a. juuli andmed on esitatud 06.08 täpsusega, andmed võivad vähesel määral ajas tagantjärele muutuda.

Tehingute arvu ja mediaanhinna muutused võrreldes möödunud aasta sama kuuga

* Piirkonnas tehti vaadeldava perioodi jooksul hinnastatistika avaldamiseks liialt vähe tehinguid.

 

2018. aasta juulikuus tehti Eestis täpselt 1800 korteritehingut. Võrreldes juuniga tehti 11% võrra vähem kuid võrreldes eelmise aasta juuliga siiski 2,4% võrra rohkem tehinguid. Võrreldes viimase kahe aasta juulikuuga jätkas tehingute arv kasvamist, kuid nii 2006. kui ka 2015. aasta taset siiski ei ole enam ületatud, mil tehti vastavalt 1949 ja 1835 korteritehingut. Kuigi turuaktiivsust hoiavad pikemale perioodile taandatuna endiselt pigem Eesti suuremad keskused eesotsas Tallinnaga koos selle lähiümbrusega ning Tartu ja Pärnuga, siis juulis hoidis tehingute arvu taset ennekõike korteriturg Eesti väiksemates keskustes.

Tallinnas tehti kõrgema aastataguse võrdlusbaasi tõttu pelgalt 16 tehingut rohkem, Tartus 14 tehingut rohkem kuid Pärnus 13 tehingut vähem kui aasta tagasi samal perioodil. Seevastu väljaspool Harju-, Tartu- ja Pärnu maakonda tehti Eestis kokku 542 tehingut, mida oli ligi 15% ehk 71 tehingu võrra enam kui möödunud aasta juulis. Samaaegselt kui aktiivseimates Eesti väikelinnades nagu Viljandis, Kuressaares ja Rakveres on tehingute arv aasta esimesel poolel pöördunud vähenenud pakkumiste ja kasvanud pakkumishindade tõttu langusesse, siis Eesti madalaima jätkusuutlikkusega piirkondades on aeg-ajalt märgata kasvu kiirenemist. Juulis kasvas tehingute arv Jõgeva maakonnas ligi 111%, Ida-Virumaal 56% ning Järvamaal 54% võrra, Valgamaal võis märgata 12%-list kasvu.

 

Pidurdus nii tehinguaktiivsuse kui ka hinnataseme kasv

Eesti korteriturul võis 2,4%-lise tehingute arvu kasvu kõrval märgata mediaanhinna kasvu ligi 2,3% juures. Tegemist oli aeglaseima hinnataseme kasvuga alates 2017. aasta juunist, mil mediaanhind kasvas aasta baasil ainuüksi 1,0% võrra. Võrreldes möödunud aastate sama kuuga aeglustus hinnakasv juba kolmandat aastat järjest, juulikuine hinnakasv oli kiireim 2015. aastal, kui mediaanhind kasvas võrreldes aastatagusega pea 15% võrra. Hinnakasvu aeglustumist on soodustanud ennekõike kõrgem aastatagune võrdlusbaas kui ka periooditi muutuv suvine ilmastik. Eesti hinnastatistikat mõjutab ennekõike uute korterite müük, kuid juulikuine uute korterite osakaal tehtud tehingutes on möödunud aastatel püsinud Tallinnas pidevalt ligi 25% juures. Tänavune äärmiselt soe suvi on viimas tarbijad kinnisvara ostmise mõtetelt ajutiselt eemale, mille arvelt on tavapäraselt aga tugevamat turuaktiivsuse ja hinnataseme kasvu oodata hooajaliste tegurite tõttu just augustis ja septembris.

Ilusate ilmade tõttu on puhkusel mitmed kinnisvaratehingutega otseselt või kaudselt seotud osapooled. Puhkusel olevad notarid, kinnisvara hindajad, laenuhaldurid ja ka teised tehinguni jõudmiseks olulised isikud on ajutiselt pikendanud varade müügiperioodi, sest tehingud seisavad tihti pigem mitte ostuhuvi puudumise vaid asjaajamisega seotud protseduuride taga. 2017. aasta augustis kasvas vaikse juulikuu järgselt seevastu tehingute arv Tallinnas 26% ning 2016. aastal 11% võrra, tänavu kujuneb turuaktiivsuse kasv aastataguse kõrgema võrdlusbaasi tõttu tõenäoliselt veidi aeglasemaks.

 

Elamuturu kehv pakkumine takistab turuaktiivsuse edasist kasvu

Samamoodi nagu asus 2009. aastal põhjast kasvama kõigepealt korteriturg Tallinnas ja Tartus ning seejärel järjest väiksemates keskustes, leiavad sarnased trendid ajalise viivitusega aset ka teistes segmentides. Majanduskriisi järgsel perioodil muutunud finantseerimisvõimaluste ja -tingimuste tõttu on siiski praeguse kasvutsükli jooksul jäänud piirkonniti nii tehinguaktiivsuse kui ka hinnataseme kasv üksikelamute ja elamukruntide turul oodatust aeglasemaks. Sealjuures ei saaks aga väita, et eestlased on asunud eelistama korteris elamist, pigem on muutunud ostjaskonna eelistused, mida ei suuda aga olemasolev pakkumine tihti rahuldada. Pea kõikides Eesti suuremates keskustes ja nende lähiümbruses pakkumisel olevatest majadest moodustavad suure osa kehvas seisukorras ning opimaalsest suurema suletud netopinnaga elamud. Viimase tõttu võib elamuturul kasvava aktiivsuse taustal märgata paralleelselt 4- ja rohkematoaliste ning ridaelamukorterite likviidsuse kasvu.

Kui korteriturul on Eestis tervikuna kuni 3-toaliste korterite müügiperioodid valdavalt 3 - 6 kuu vahemikus ning rohkematoalistel kuni 12 kuud, siis üksikelamute müügitempo on püsinud keskmiselt 6 - 9 kuu juures. Järjest enam on aga periooditi märgata tehinguid, kus ostuotsus langetatakse võrdlemisi kiiresti ning laenuraha jäetakse sageli üleüldse kaasamata. Krediidiasutuste vahelist konkurentsi on kõige paremini märgata just elamuturul. Laenurahaga kunagiselt korteri soetanud ning seal aastaid elanud tarbijate osas on märgata, et pere suurenemisel soovitakse võimalusel kolida üksikelamusse. Järelturu elamute osas on aga väga tihti läbi viidud kehtivast ehitusseadustikust lähtuvalt ebaseaduslikke ehitustöid, mida mitmed pangad peavad oluliseks riskiteguriks ning mis mõjutab ennekõike varade müügiperioodi.

Eestis tegutsevate eluasemelaene väljastavate pankade riskide juhtimine on suhteliselt erinev, suurema turuosaga pangad peavad tagantjärele seadustamist vajavate ehitustöödega elamuid probleemseks ning ei soovi tihti laenu enne kohalikus omavalitsuses probleemide kõrvaldamist väljastada. Samaaegselt on aga turul krediidiasutusi, kes ei pööra sellistele teguritele tähelepanu või teevad seda minimaalselt, võites omale krediidikäitumise poolest kvaliteetseid kliente. Laenuklientide lahkumise äärel üritatakse leida kompromisse, et kliendid konkurentide juurde ei koliks, kuid seda tihti edutult. Madalate intressimäärade keskkonnas on tarbijad hetkel ostuotsuseid langetamas võrdlemisi kergekäeliselt, konkureerivas pangas ollakse vajadusel nõus kõrgemat intressi maksma, põhiline on laenurahaga soetamist vajav kinnisvara lihtsalt kätte saada. Lähitulevik paistab ennekõike tööturul osalejatele äärmiselt positiivse fooniga, kasutatakse aktiivselt vanematele kuuluvaid kinnisvarasid lisatagatisena ning juba tagatiseks olevate varade tugeva väärtuse kasvu tõttu refinantseeritakse ka olemasolevaid laene.

 

Hinnakasv püsib valdavalt 5 - 7% vahemikus

Lähikuudel püsib korteri- ja üksikelamute turg jätkuvalt aktiivne. Jätkusuutlikuimate väikelinnade turuaktiivsust toetavad lisaks olemasolevale elanikkonnale ka Tallinnast tagasi kolivate 25-35-aastaste tarbijate hulk, kes soovivad elukohta vahetada ennekõike parema elukeskkonna tõttu. Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse on aga jätkuvalt kolimas pigem nooremapoolne elanikkond, kes moodustavad tihti ainuüksi üheliikmelise leibkonna. Sügise tulekul on aktiivselt Tallinnasse ja Tartusse siirdumas kutsehariduskeskustesse ja ülikoolidesse õppima asuvad noored, kes tõstavad ajutiselt likviidsust ennekõike üüriturul. Möödunud aastatel märgata olnud trend, mille raames vanemad ostavad koolis käimise ajaks lapsele korteri, on asunud kasvanud korterite hindade tõttu vähenema. Järgnevate kuude jooksul püsib Eestis tervikuna tehingute arvu kasv ligi 5% ning mediaanhinna kasv 5 - 7% juures, olles siiski perspektiivis pidurdumas. Hinnakasvu toetavad uute korterite osas enim ehitushinna kasv ning tüüpkorterite osas madalama ostu- ja laenuvõimekusega ostjate tugev üüriturult omanditurule siirdumine.

 

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

 

Loe ka teisi juulikuu ülevaateid:

Ehitusaktiivsus siirdub Tallinna lähipiirkondadesse
Üürikinnisvarasse investeerimine leiab jätkuvalt aset ennekõike Tallinnas

Galerii

Kommentaarid

Mihkel Eliste

Mihkel Eliste

Kutseline hindaja / Analüütik

Hindaja kutsetunnistuse nr. 116108
Mobiil +372 5386 3936
Telefon +372 614 4600
Keeled
mihkel.eliste@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

 

Tallinn

Tallinn, Rävala pst 5, 10143+372 614 4600 info@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tartu esindus

Tartu, Soola 8, 51004+372 744 2218 tartu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Viljandi esindus

Viljandi, Lossi 18, 71003+372 435 9969 viljandi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Rakvere esindus

Rakvere, Turuplats 7, 44310+372 324 0888 rakvere@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Jõhvi osakond

Jõhvi, Rakvere 16, 41532+372 337 0400 johvi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva esindus

Narva, Aleksander Puškini 28-202, 20307+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa esindaja (d)

Valga esindaja (d)

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?