Pärnu viimaste aastate korteriturgu võib kirjeldada sõnadega „mõõdukas, kuid samas vastuoluline“. Ühelt poolt kasvab uute korterite pakkumine ja hinnad liiguvad ülespoole, teisalt jäävad kohalike elanike sissetulekud sellele tempole alla. Tulemuseks on olukord, kus uusi kortereid ehitatakse rohkem, kui neid ostetakse.
Korterite hinnad kasvavad, kuid aeglasemalt
Statistika järgi oli 2025. aastal Pärnu linna korterite keskmine ruutmeetrihind 2194 €/m2 ja mediaanhind 2000 €/m2. Kesklinnas ulatus keskmine hind 2307 €/m2 ja mediaanhind 2103 €/m2. Võrreldes 2024. aastaga tähendab see keskmise hinna kasvu umbes 7,6% ning mediaanhinna tõusu ligi 3,9%. Mõnes piirkonnas on hinnakasv olnud kiirem. Näiteks Rääma linnaosas tõusis tüüpkorterite keskmine ruutmeetrihind aastaga umbes 2,5% ehk on nüüd 1976 €/m2. Samal ajal suurenes ka tehingute arv.
Kinnisvaraanalüütikute hinnangul näitab see, et Pärnu turul on jätkuvalt aktiivsust, kuid hinnatõus ei ole enam nii kiire kui varasematel aastatel. Pärnu turgu iseloomustab praegu pigem tasakaalu otsimine: pakkumist lisandub, kuid ostjate ostujõud kasvab aeglasemalt. Pärnu kinnisvaraturg on väiksem ja tsüklilisem kui Tallinnas, kuid see ei tähenda, et nõudlus oleks kadunud. Pigem on ostjad muutunud ettevaatlikumaks ja kaaluvad otsuseid pikemalt. Tarbijakindlus ei ole taastunud, kuid maailma ebastabiilsusega näikse olevat harjutud.
Uute korterite osakaal on väike
2025. aastal tehti Pärnu linnas 777 korteriomandi tehingut, neist vaid 44 korteritega, mis läksid esmakasutusse pärast 2021. aastat. Aasta varem oli tehinguid kokku 698 ning uuemate korterite osakaal veelgi väiksem – vaid 25 tehingut. Seega moodustavad uusarenduste korterid ligikaudu 5% kõigist tehingutest. Samal ajal algavad paljude uute korterite hinnad umbes 3000 eurost ruutmeetri kohta.
Selline vahe on üks peamisi põhjusi, miks uute korterite müük liigub aeglasemalt. Miks ehitatakse nii palju uusi kortereid, kui enamik ostjaid eelistab hinna tõttu vanemaid? Kui ruutmeetrihind läheneb kolmele tuhandele eurole, siis muutub see paljudele juba kättesaamatuks.
Planeeringud ja asukohad on inimestele siiski endiselt olulised, tihti ei loobuta oma heas asukohas asuvast korterist just seetõttu, et midagi paremat sama hinna eest vastu osta pole võimalik. Siin mängib suurt rolli ka see, et Pärnu ostjaskond ei koosne ainult kohalikest, vaid märkimisväärne osa ostjatest tuleb mujalt Eestist. Meil on palju kliente Tallinnast ja Tartust – nemad otsivad Pärnusse teist kodu või suvekorterit. Samuti on inimesi, kes kolivad siia juba nooremas eas rahulikuma elukeskkonna pärast, kuid samas on ka teises elupooles kodulinna tagasi tulijaid.
Uusarenduste hindu ei saa vaadata ainult kohaliku keskmise palga järgi. Kui uue korteri ruutmeeter maksab rohkem kui 3000 eurot, siis pole see suunatud ainult Pärnu keskmise palgaga ostjale. Ostjate hulgas on ettevõtjaid, kaugelt töötavaid spetsialiste ja investoreid.
Palk ja kinnisvara hind ei liigu samas tempos
Statistikaameti andmetel oli Pärnumaa keskmine brutokuupalk 2024. aastal 1680 eurot ehk Eesti keskmisest 412 euro võrra madalam. Aastaga kasvas palk 5,3%, kuid kinnisvarahinnad on samal ajal kasvanud sarnases või kohati kiiremas tempos. Võrdluseks maksti Harjumaal palka keskmiselt 2336 eurot kuus ning Tartumaal 2112 eurot. Kõrgeim keskmine palk oli Tallinnas, kus see ulatus 2451 euroni.
Kohaliku teenindussektori töötaja jaoks tundub uusarenduse korter võimalik vaid üüripinnana. Korteri ostmiseks peaks palk olema hoopis teistsugune, selle ostule eelnema päranduse saamine või eelmise elukoha müümine. Palju mõeldakse vanemate korterite renoveerimisele, kuid noorem põlvkond eelistab ise mitte remonti teha ja osta valmistoode.
80% korteritest ostetakse endiselt laenu kaasates, parima tõenäosusega laenusaajad on kaheliikmelised lasteta perekonnad, kus mõlemal on keskmine palk ja püsiv töökoht. Parimad laenutagatised on A-energiaklassi korterid ja need on vaid uutes korterelamutes.
Turul on mitme aasta pakkumine
Ekspertide hinnangul on Pärnu linnas praegu ligikaudu kahe aasta jagu uusi kortereid kas valmis või valmimas. See tähendab, et ostjatel on valik lai, kuid arendajate jaoks võib müügiperiood pikeneda.
Erinevalt suurtest linnadest ostetakse Pärnus uus korter sageli alles siis, kui hoone on juba peaaegu valmis. Paljud ostjad tahavad enne näha, et maja on päriselt püsti ja projekt realiseerub – alles siis tehakse lõplik otsus.
Uusarendusi jagub mitmesse piirkonda
Uusi kortereid ehitatakse nii kesklinnas, rannarajoonis kui ka linna äärealadel. Näiteks Mai piirkonnas kerkivad Papiniidu ja Raja tänava vahel uued elamud ning endise Mai kino asemel seisavad suured kraanad – sinna rajatakse kaasaegne elamu- ja ärikeskus.
Rääma linnaosas arendatakse Seileri kvartalit ja Niidupargi elurajooni, kuhu plaanitakse kokku üle saja korteri. Kesklinnas rajatakse uusi elamuid Laia tänava äärde ning arendatakse Uuskalamehe kvartalit, mis pakub jõevaatega kortereid. Lisaks valmivad väiksemad projektid rannarajoonis ja vanalinnas, kus renoveeritakse ajaloolisi hooneid (Mohri maja, Beti ait) ning rajatakse korterite kõrval ka äripindu ja külaliskortereid. Kõiki neid mahte kokku liites saab kortereid mitme aasta laojäägi jagu.
Investorite roll on vähenenud
Turul on vähenenud varem üürimiseks või külaliskorteriteks uusi kortereid ostnud investorite osakaal. Samas on just äripinnad ja majutusotstarbega korterid endiselt suunatud pigem sellele segmendile. Pärnu ettevõtjad on küll öelnud, et üüriturg ei ole enam nii tulus kui mõni aasta tagasi, samas on turismihooaeg Pärnus tugev, mistõttu külaliskorteritel on endiselt potentsiaali.
Tasakaalu otsiv turg
Analüütikute hinnangul on Pärnu kinnisvaraturg jõudnud etappi, kus pakkumine kasvab kiiremini kui nõudlus. See ei tähenda tingimata hinnalangust, kuid võib aeglustada hinnakasvu ning pikendada müügiperioode.
Kohalikud elanikud võtavad olukorda pigem pragmaatiliselt, sest Pärnu on hea elukoht, aga palkade ja korterihindade vahe on liiga suur. Praegu näib, et Pärnu kinnisvaraturg liigub tasakaalu suunas, kus arendajate optimism ja ostjate võimalused peavad leidma ühise kesktee. Pärnu on Eesti üks väheseid linnu, kus meri, turism ja elukvaliteet loovad kinnisvarale püsiva väärtuse. Seetõttu ei kao ka nõudlus – see lihtsalt muutub ajas.
Kommentaarid