Kinnisvara müügikuulutustes märgitud hind on peaaegu alati kõrgem kui see, millega tehinguni jõutakse. Õige hinna loksutavad enamasti paika turuseis, müügiaeg ning nõudlus.
Eestlased kipuvad kaubeldes üldiselt tagasihoidlikuks jääma. Vahel tuleb siiski ette äärmuslikku kauplemist, kus esialgne pakkumine tehakse küsitud hinnast näiteks kolmandiku võrra väiksem. Sellise ebarealistliku pakkumisega soovitud tulemust ei saavuta, müüja pigem vihastub või solvub.
Kui müüja või ostja sunnib teist poolt otsust langetama kiirustades, tuleks aeg maha võtta. Olukorras, kus leping sõlmitakse kaalutlemata, võib tulemuseks olla tehing, mille peale hõõrub käsi vaid üks pool. Oluline on aga saavutada tulemus, mis rahuldaks nii ostjat kui ka müüjat.
Õige hinna loksutavad enamasti paika turuseis, müügiaeg ning nõudlus. Kui müüja soovib kiiresti tehinguni jõuda, siis raha olemasolu korral võib ostja hinnast kuni 10% alla saada. Kui tehinguga on rohkem aega, jääb allahindlusprotsent ühekohaliseks. Piirkondades, kus kinnisvarahinnad on madalamad, on aga võimalik teinekord isegi kuni 20% hinda alla kaubelda, see sõltub müüjast ja algselt määratud müügihinnast.
Müügikuulutustes märgitud hinnad on tavaliselt kõrgemad kui need, millega reaalselt tehingusse jõutakse. Kinnisvaraportaalide pakkumistes küsitud hindade ja reaalsete tehinguhindade vahe järelturu korterite puhul on kuni 10%, sellest lähtuvalt võikski kaaluda pakkumise tegemist.
On tavapraktika, et korteri esmase müügihinna määramisel toetutakse sarnasele pakkumisele naabermajas. Aga et iga koduomaniku arvates on just tema kinnisvara teiste omast väärtuslikum, küsitakse selle eest liiga kõrget hinda, millega tavaliselt tehingusse ei jõuta. Seepärast tasub nõu pidada maakleriga, kellel on ligipääs analoogsete korterite tehinguhindadele. Müügihinna määramisel saab toetuda ka maa-ameti avalikule viimaste kuude tehinguinfole. Korrutades maa-ameti kuvatava keskmise ruutmeetrihinna huvipakkuva kinnisvara pindalaga, saab hea hinnaorientiiri, mille ületamiseks peaks kinnisvaral kliendi jaoks olema keskmisega võrreldes olulisi plusse. Kõige täpsema müügihinna saab määrata eksperthinnanguga, kus on reaalselt määratud vara turuväärtus. Hinnangu saab tellida kinnisvarabüroost vastavat kvalifikatsiooni omavatelt hindajatelt.
Uusarenduste korral hinnaalandusest rääkida ei saa, pigem võib välja kaubelda võimaluse, et panipaiga või parkimiskoha, üksikutel juhtudel ka köögimööbli hind, arvestatakse korteri ostuhinna sisse. Uusarendustes on kinnisvara hinnastamine konkreetsem, puudub järelturukorterile iseloomulik emotsionaalne väärtus ning võimalus sisustuse või korteri seisukorra tõttu hinda kaubelda.
Hinda kaubeldakse alla tavaliselt, kas mööbli arvelt, akendest avanevate vaadete, tänavamüra, korteri või maja üldise seisukorra ja asukoha tõttu. Näiteks tiheda liiklusega tänava lähedal on alumiste korruste korteritele väiksem nõudlus ja seega võib kauplemisruum olla suurem.
Müügihinna määramine varuga – et ostjad nii ehk naa tingivad – ei pruugi alati õige taktika olla. Kui tekibki enampakkumine ja tehingusse jõutakse kallima hinnaga, on sel alati üks ühine nimetaja – õiglane alghind.
Janika Toots, kinnisvaramaakler
Kommentaarid