Arvestades Eesti elukondliku kinnisvaraturu edasisi arengutrende, ei prognoosita 2020. aastaks sarnaselt 2019. aastale enam märgatavat turuaktiivsuse ega ka hinnataseme kasvu. Korterituru osas jäi mitmetes suuremates keskustes üldine turuaktiivsuse tipptase 2017. aastasse, mille ületamist ei ole lähitulevikus enam oodata. Mõnevõrra pikemas väljavaates on oodata senise elukondliku kinnisvaraturu tsükli kasvufaasi pöördumist langusfaasiks üle-Eestiliselt. Turu jahenemist on kinnitamas nii järelturu tehinguaktiivsuse alanemine kui ka struktuurse hinnakasvu tempo järk-järguline aeglustumine, piirkonniti pakkumiste arvu kasvule pöördumine ning potentsiaalse ostjaskonna majandusliku kindlustunde halvenemine. Eesti jääb jätkuvalt sõltuvaks ennekõike meie naaberriikide ja põhiliste kaubanduspartnerite käekäigust, sest majanduslikult suhteliselt avatud riigina oleme vastuvõtlikud ka kõikvõimalikele rahvusvahelistele probleemidele, seda eeskätt laenuturu osas.
Kinnisvaraturg on möödunud finants- ja majanduskriisi aegsest perioodist tugevalt taastunud, buumiaegsed hinnatipud on vahepealset inflatsiooni ja ostujõu muutusi arvestamata suuremates keskustes ületatud, mille järgselt on asunud kinnisvaraturg alates 2018. aastast stabiliseeruma. Prognooside tegemine on muutunud keerulisemaks kui veel varasemalt, sest kõikvõimalikud näitajad on turul asunud ilmestama suhteliselt marginaalset kasvu- või langustrendi, liikudes juba pikemat aega pigem külgjoones. Nii Tallinnas kui ka Tartus ja vastavate keskuste lähiümbruses eelolevatel aastatel elanike arvu kasv jätkub, kuid probleemkohaks jäävad endiselt Eesti väikelinnad, kus on üsna suur hulk varasid lisatagatiseks just Tallinnasse ja Tartusse ostetud varadele.
2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses Arco Vara poolt prognoositud 2019. aasta trendide osas võis kinnisvaraturul enamjaolt märgata I poolaastal ootuspäraseid sündmusi. 2019. aasta II poolaasta kujunes tegelikkuses aga tunduvalt optimistlikumaks kui oleks võinud veel aasta alguses prognoosida. Nii turuaktiivsuse muutuse ulatus kui ka hinnakasvu aeglustumine ei kulgenud aasta lõikes tervikuna oodatud suurusjärgus, kuid enamike trendide suund on olnud siiski ettenähtav. Kuna Tallinna ja Tartu korteriturgu mõjutavad suuresti tehingud uute korteritega, mille mõju kogu aasta vältel on keeruline üheselt prognoosida, on väikelinnade trendid iga-aastaselt oluliselt selgemini tajutavad.
Loe ka teisi 2019. aasta kokkuvõtteid ja 2020. aasta prognoose:
- Eesti kinnisvaraturg 2019. aastal ning prognoosid aastaks 2020
- Ehitusettevõtjate kindlustunne on halvenenud ning ehitusaktiivsus alanemas
- Eluasemelaenude kättesaadavus püsib hea ning laenuintressid jätkuvalt üsna madalal
- Ääremaastumise jätkumine asus 2019. aastal Eesti kinnisvaraturul taas selgelt väljenduma
- Ees- ja valglinnastumine asub 2020. aastal taas pidurduma
- Üürikinnisvarasse investeerimine on taas muutumas atraktiivsemaks
- Hinnakasv jätkab elamispindade turul aeglustumist
Kommentaarid