loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Põltsamaa linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Mäetaguse vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Ervita küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Haaslava küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illurma küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kärevere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiikla küla
  • Kildu küla
  • Koigi küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Leipste küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lolu küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Martsa küla
  • Mereäärse küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurkse küla
  • Ohtu küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Oti küla
  • Õvi küla
  • Paatsalu küla
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Ravila alevik
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Võiste alevik
  • Voka alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Kerli Koha

Omanikujärelevalve – kellele ja miks?

Kuna puutun oma töös väga palju kokku üksikelamute ehitustegevusega, siis tekkis mul huvi kes ja kuidas teostab eramute ja abihoonete ehituse osas järelevalvet.

Ehitusseadustiku kohaselt peab iga omanik tagama oma ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama seaduses sätestatud juhul omanikujärelevalve. Lihtsustatult - omanikujärelevalve on omaniku kohustus tagada ehitamise üle kontroll.

Ehitusloakohustusliku ehitise üle võib omanikujärelevalvet teha ainult kvalifikatsiooninõuetele vastav isik. Kehtiva ehitusseadustiku kohaselt on ehitusloakohustuslik:

  • ehitisealuse pinnaga 0-60 m2 ja üle 5 m kõrge elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone püstitamine;
  • üle 60 m2 ehitiselause pinnaga elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone püstitamine;
  • üle 33% elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone laiendamine;
  • elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone lammutamine.

Oluline on märkida, et elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone ümberehitamine (rekonstrueerimine) ja laiendamine kuni 33% on teostatav ehitusteatise esitamisega ja seaduse kohaselt nimetatud ehitustegevused omanikujärelevalvet ei vaja.

Mõistlik oleks kaaluda omanikujärelevalve kaasamist juba ehitustegevuse eelsesse protsessi. Näiteks võiks järelevalve olla oma kogemuste ja teadmistega abiks ka projekteerimisprotsessis, aidata teil korraldada ehitushanget ja valida välja sobiv ehitaja.

Ettevõttel, kes pakub omanikujärelevalve teenust, peaks olemas olema majandustegevuse registri registreering (tegevusala omanikujärelevalve), selle olemasolu on võimalik kontrollida: https://mtr.mkm.ee/. Praktikas esineb olukordi, kus ettevõte omab küll majandustegevuse registri registreeringut, kuid objektil vahetult järelevalvet teostataval isikul puudub vastavasisuline kutsetunnistus. Kindlasti oleks soovitatav valida omanikujärelevalveks isik, kes osutab teenust majandustegevuse registris registreeritud ettevõtte alt ja kellel on isiklikult olemas kehtiv omanikujärelevalve tegemisele spetsialiseerumisega kutsetunnistus. Kutsetunnistuse olemasolu ja kehtivust saab kontrollida Kutsekojast: https://www.kutsekoda.ee/.

Omanikujärelevalve valikul tuleks kindlasti tähelepanu pöörata ka isiku erapooletusele, kogemusele ja soovitustele. Majandustegevuse raames ei või omanikujärelevalve tegija olla sama ehitise ehitaja ega olla seotud isikutega, kelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb. Omanikujärelevalve tegija peab kinnitama omanikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma sõltumatust isikutest, kelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb.

Kui kaasate omanikujärelevalve ehitustegevuse alguses, siis on tavaliselt tema esimeseks ülesandeks projektdokumentatsiooni analüüs, mille eesmärgiks on võimalikult varases staadiumis projektis vigade ja vastuolude tuvastamine. Hea omanikujärelevalve roll ei ole mitte olla ainult vigade otsija ja leidja, vaid kindlasti ka lahenduste pakkuja.

Ehitustegevuse käigus peaks omanikujärelevalve teostama ehitusobjekti ülevaatusi piisava tihedusega, et oleks tagatud pidev järelevalve ehitaja tegevuse üle. Üks oluline osa järelevalve tegevusest on ehitusnõupidamiste korraldamine. Nendel koosolekutel osalevad tellija (omanik), ehitaja, omanikujärelevalve ja vajadusel projekteerija. Nõupidamiste korraldamine on vajalik, et osapooltelt oleks ülevaade teostatud ja planeeritavatest töödest ning et õigeaegselt saaks lahendatud ehitustegevuse käigus esilekerkivad küsimused ja probleemid.

Omanikujärelevalve tegeleb jooksvalt ka kasutatavate materjalide nõuetele vastavuse ja täitedokumentatsiooni kontrollimisega. Korrektne täitedokumentatsioon (ehitustööde päevikud, kaetud tööde aktid, teostusjoonised, nõupidamiste protokollid, kasutus- ja hooldusjuhendid) on üheks eelduseks teie ehitise kasutusse lubamiseks. Omanikujärelevalvet tehaksegi vähemalt ehitise kasutusteatise esitamiseni või kasutusloa saamiseni.

Kogemustega pädev omanikujärelevalve oskab ette näha või ennetada ehitustehnilisi vigu, mille eemaldamisega kaasnevad kulud jääksid teil kandmata. Hea omanikujärelevalve on tasakaalustavaks jõuks tellija (omaniku) ja ehitaja vahel. Mõistlik oleks palgata omanikujärelevalve mitte ainult seadusejärge kohustuse täitmise pärast, vaid ennekõike omale nõuetele vastava, kvaliteetse  ja kauakestva ehitise tagamiseks.

Galerii

Kommentaarid

Kerli Koha

Kerli Koha

Aasta käibetipp hindaja 2018

Hindamisteenuse juht/ kutseline hindaja

Hindaja kutsetunnistuse nr. 116136
Mobiil +372 5650 7637
Telefon +372 614 4600
Keeled
kerli.koha@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?