Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Vihula vald
  • Kanepi vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Alajõe vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Vara vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Arkma küla
  • Aruküla alevik
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Iisaku alevik
  • Ilmandu küla
  • Ilmatsalu alevik
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jägala küla
  • Jakobimõisa küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jõhvi küla
  • Kaagvere küla
  • Kabli küla
  • Kabriste küla
  • Kallavere küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Kloogaranna küla
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõrveküla alevik
  • Kostivere alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Laabi küla
  • Lähte alevik
  • Lammiku küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Lehtse alevik
  • Leipste küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohkva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lubja küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Meeksi küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõo alevik
  • Nurme küla
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Oti küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Paistu küla
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Poaka küla
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Rannamõisa küla
  • Rasina küla
  • Reola küla
  • Risti alevik
  • Rohuneeme küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Salu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tilsi küla
  • Tiskre küla
  • Tõrvandi alevik
  • Uhti küla
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Pärnu
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasara küla
  • Vaskjala küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vissi küla
  • Viti küla
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Soodne aeg üürihinnaga kaubelda

Müügist "üle jäänud" korterite jõudmine üüriturule tõi peo üürilevõtja õuele - üürihinda saab senisest enam painutada. Näiteks Tallinnas Majaka piirkonnas asuva 40-ruutmeetrise üldpinnaga kahetoalise korteri üürihind kahanes eelmisel nädalal 4300 kroonilt 3000 kroonile. 
"Initsiatiiv hinda langetada tuli tegelikult omanikult, ta langetas esialgu 3500 kroonile," kommenteeris hinnamuutus ehitusspetsialistist üürnik Risto. "Jutu käigus ütlesin korteriomanikule, et lähen parasjagu vaatama tema korteriga sarnast korterit, mille üürisumma on 3000 krooni. Lõpuks sobis see hind ka omanikule." Kui olukord majanduses ja üüriturul peaks veelgi halvenema, vaadatakse mehe sõnul üürileping taas üle.
Kauplemisruumi annab järjest uute üürnikku otsivate korterite turule lisandumine. Eelmisel nädalal kasvas näiteks portaalis City24 korterite üüripakkumiste hulk saja võrra päevas, ulatudes reedeks veidi üle 4800. See on viimaste aastate kõrgeim näitaja.
Maaklerite sõnul hinnalangusest üüriturul veel rääkida ei saa. Uus Maa Kinnisvarabüroo konsultant Annika Leet märgib, et langusest protsentides on veel vara rääkida, sest hinnalangus on üsna hiljuti toimunud, kuid üldistavalt võiks välja käia 10-15 protsenti. ERI Kinnisvara tegevjuht Andres Teder aga nimetas hindade odavnemist kuni veerandi võrra. Langust täheldab ta igas piirkonnas, kõige vähem on alanenud kesklinna luksuskorterite üürid. "Praegu küll keegi üle ei maksa, seega ei tasu eeldada, et omate asendamatut kinnisvara ja selle eest makstakse üle turuhinna üüri," ütles Leet.

Tavakliendid on hakanud väga täpselt jälgima, millised kulud on omanikukulud ja milliseid peab katma üürnik. Maia Daljajev, Arco Vara Kinnisvarabüroo vanemmaakler: Reeglina võidavad pakkumise mahu kasvust need omanikud, kes tulevad kliendile vastu ning katavad ise kulud, mis ei seostu otsese tarbimisega, näiteks kulutused remondifondile. Üürihindu mõjutavadki just pakkumiste hulk, kommunaalkulude suurus ning korteri asukoht ja seisukord. "Kuna küttearved ja üldse kommunaalkulud on suuremad, on hakanud tavakliendid väga täpselt jälgima, millised kulud on omanikulud ja millised peab katma üürnik," ütles Arco Vara Kinnisvarabüroo vanemmaakler Maia Daljajev. Seoses detsembri küttearvega on üürnikud hakanud omanikke survestama, et üürihind oleks madalam.

Praegu küsitakse peamiselt kahetoalisi kortereid hinnaklassis kuni 5500-6500 krooni. Selle eest eeldatakse head seisukorda, turvalist maja ja trepikoda. Kvaliteetne mööbel, autoparkimine, seda eriti pealinna kesklinnas, on lisaväärtus, mille eest saab kõrgemat üüri küsida. Samuti on nõutud ühetoalised korterit hinnaga kuni 4000 krooni kuus.

Leping olgu täpne. Üürilepingus tuleb täpselt fikseerida poolte õigused ja kohustused. Fikseerida tuleb täpselt ka need asjad, mille eest üürnik peab tasuma lisaks üürile, samuti igasugused lisakohustused- ja õigused. Näiteks see, kas omanik on nõus koduloomadega oma elamispinnal või mitte. Kuigi üürilepingut võib sõlmida nii tähtajatu kui ka tähtajalisena, tasub kindlalt paika panna lepingu pikkus. Tähtajatut lepingut on vastavalt seadusele võimalik üles ütelda kolmekuulise etteteatamise järel. Tähtajaline leping lõpeb tähtaja möödudes.

Lisaks sellele tuleks lepingus kindlasti ära määrata üüritasu suurus ühes kuus, tasumise kord, igakuine maksekuupäev ning makseviis. Lisaks ei tohiks lepingust eemale jätta ka tagatist ning selle suurust. Tagatise olemasolu lepingus hakkab rolli mängima just siis, kui üürnik üürimaksetega viivitab või jätab need sootuks tasumata. Lisaks üürilepingule kasutatakse ka nii-öelda lepingulisana üleandmise ja vastuvõtmise akti, milles on fikseeritud erinevate mõõdikute näidud üleandmise hetkel. Samuti korteri seisukord, selle sisustus ning sinna jäetav mööbel, mitu võtit üle anti, parkimiskoha plaan, korteriühistu kontaktid ja muu selline.

Näiteks võib üürnikule jäetavast mööblist ja kodutehnikast koostada lausa nimekirja, millelt lepingu lõppedes hea näpuga järge ajades vaadata, mis alles ja mis mitte. Vajadusel teha olulisematest esemetest ja näitudest akti juurde fotod. 

Ela oma kodus üürnikuna

Aasta aega tagasi asusid esimesed kinnisvaraarendajad oma müümata kortereid välja üürima tingimustega, kus üürilevõtja saab selle hiljem osta ning kogu aasta makstud üür jääks alles omafinantseeringuks."Paljud arendajad kasutavad seda ka praegu ning üürilevõtja jaoks on see sisuliselt tasuta elamine, makstakse ainult kulutatud energia eest," märkis A & A Kinnisvara tegevjuht Aivar Villemson. Põhiliselt teevad selliseid üüripakkumisi arendajad, kellel seisab käes palju vabu kortereid.

Näiteks teatas Arco Vara sel nädalal, et Kodukolde piirkonna kortereid ning Merivälja elamukrunte saab soetada järelmaksuga. Järelmaks annab võimaluse lükata pangast eluasemelaenu võtmise kuni viieks aastaks edasi. Järelmaksu sissemakse ning igakuine intressi ja põhiosa summa on individuaalne ning läbiräägitav. Võlaõiguslik müügileping sõlmitakse kuni viieks aastaks, mille jooksul tuleb järelmaks pangas refinantseerida. Ostu-müügihind lepitakse kokku võlaõigusliku müügilepingu sõlmimisel ning ostu-müügihinna lõplikul tasumisel arvestatakse maha sissemaks ja tasutud põhiosa.

Ka üürist saadav tulu tuleb deklareerida 
Rainer Osanik, Arco Vara juriidilise osakonna juhataja

Üürilepingute puhul tuleks tähelepanu pöörata üüritulu maksustamisaspektidele. Tulumaksuseaduse paragrahvi 16 kohaselt kuulub füüsilise isiku tulu kinnisvara, näiteks korter, ja vallasvara, näiteks korteris paiknev vara, või selle osa rendile andmisest tulumaksuga maksustamisele. Kuigi võlaõigusseaduse kohaselt tehakse vahet üüril ja rendil, loetakse need mõisted tulumaksuseaduses samasisulisteks ning renditulu maksustamise kohta käivad sätted rakenduvad ka üüritulule.

Üürileandja maksustatavaks tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi, näiteks tasutud kommunaalmakseid, tasusid korteriühistule jms. Seega, juhul kui üürilepingus on kokku lepitud, et eluruumi üür on näiteks 5000 krooni kuus, sisaldades kõiki kõrvalkohustusi ja kommunaalmakseid, kuulub tulumaksuga maksustamisele osa, mis jääb üürileandjale järgi pärast kõrvalkohustuste ja kommunaalmaksete tasumist.

Üüritulu tuleb deklareerida igal aastal maksu- ja tolliametile esitatud tuludeklaratsioonis ning maksuhalduri nõudmisel tuleb ka teiste isikute kasuks tehtud kulutuste tegemist ja nende tekkimist dokumentaalselt tõendada. Tavapraktikas lepitakse üürilepingute sõlmimisel kokku, et kõik kõrvalkohustused tasub üürnik ning üürisumma, mis tasutakse üürileandjale, kuulub seega täies ulatuses tulumaksuga maksustamisele.

Kui üürnikuks on juriidiline isik, riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või füüsilisest isikust ettevõtja, on tulenevalt tulumaksuseaduse Paragrahvi 41 p 7 üürnikul kohustus füüsilisest isikust üürileandjale tehtavalt väljamakselt tulumaks kinni pidada. Seega sõltumata sellest, kas kõrvalkohustuste tasumine jäeti üürniku kohustuseks või üürileandja kohustuseks, sisaldudes üürisummas, peab üürilevõtja kogu väljamakselt tulumaksu kinni pidama. Üürnikul on võimalik teha kinnipeetud tulumaksu osas ümberarvestus iga-aastases tuludeklaratsioonis, näidates selles ära teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud. Üürileandja leping peab olema põhjalik ja tähtaegselt sõlmitud kokkulepitud tagatise olemasolu täpsustada tuleb üürniku remondikohustus üüripinna seisukord tuleb fikseerida enne üürile andmist ja hiljem tagasi saades Üürilevõtja tuleb kokku leppida üüri tõstmise võimalused sätesta lepingus, millised on selle lõpetamise tingimused lepingus olgu variandid, millisel juhul üüriraha väheneb kinnistusraamatusse tasub kanda üürimärge hinda pinna seisukorda 

Artikkel ilmus 02.02.2009 Äripäevas

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn

Tallinn, Rävala pst 5, 10143+372 614 4600 info@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn City osakond

Tallinn, Jõe tn 9, 10151+372 502 3709 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tartu esindus

Tartu, Soola 8, 51004+372 744 2218 tartu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Viljandi esindus

Viljandi, Lossi 18, 71003+372 435 9969 viljandi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Rakvere esindus

Rakvere, Turuplats 7, 44310+372 324 0888 rakvere@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Jõhvi osakond

Jõhvi, Rakvere 16, 41532+372 337 0400 johvi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa esindaja (d)

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?