Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sauga vald
  • Ülenurme vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Alajõe vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Elva linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Arkma küla
  • Aruküla alevik
  • Eametsa küla
  • Edise küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haiba küla
  • Haimre küla
  • Holstre küla
  • Huuksi küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jakobimõisa küla
  • Järve linnaosa
  • Jõhvi küla
  • Kabina küla
  • Kambja alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Kloogaranna küla
  • Kohila alev
  • Kolga alevik
  • Kõpu alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuru küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Leesi küla
  • Lehmja küla
  • Lehtse alevik
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohkva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Mähma küla
  • Manniva küla
  • Mäo küla
  • Meeksi küla
  • Meremõisa küla
  • Metsanurme küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Muuga küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Poaka küla
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puhmu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Ramsi alevik
  • Randvere küla
  • Remniku küla
  • Rohuneeme küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saku alevik
  • Sauga alevik
  • Saustinõmme küla
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soe küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sõrve küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Tuulna küla
  • Uhti küla
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valkla küla
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Viiratsi alevik
  • Viru-Kabala küla
  • Viti küla
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Müüjad dikteerivad metsamaa hinda

Vähenev metsamüüjate arv võimaldab järjest teadlikumaks muutuvatel metsaomanikel hindu dikteerida.Asjaosalised selgitavad toimuvat metsaturu korrastumise ning maa koondumisega suurte tegijate kätte.

Kinnisvarabuumi aegu ehk aastal 2007 maksis metsamaa maa-ameti tehingustatistika andmetel 1779 eurot hektarist. Praegu ületab keskmine hektarihind juba 2500 eurot.

Ajalehtede kuulutusteleheküljed on kasvava metsa ja metsamaa kokkuostjate teateid täis. „Aeg kaubelda!" meelitab üks kokkuostjatest. „Ostan parima hinnaga metsamaad üle Eesti," lubab teine.Augusti lõpul otsis Maalehe vahendusel metsa ja metsamaad kuus ja septembri algul Erametsakeskuse kodulehel kaheksa ettevõtet.

2013. aasta esimesel kolmel kvartalil ulatus metsamaa hektari rekordhind juba 9167 ja 9442 euro vahele. Ehkki pole välistatud, et mõne sellise metsatüki puhul oli tegu looduskaunis kohas asuva tulevase arenduskinnistuga, on siiski kõige tõenäolisem, et ostja saab kasvava metsa kuusepalgina kohe rahaks teha.

Metsamaa tehinguid ja puidu kokkuostuhindu kõrvutades ilmneb, et nii maa keskmine hind kui ka okaspuidu kokkuostuhind kasvab, kuid kasvutempo ühtlustub. Veel aasta alguses kasvas maa hind puidu kokkuostuhinnast tunduvalt kiiremini. Spekuleerimisruumi on seega praeguseks jäänud vähemaks.

Kui palju konkreetse metsamaa eest tegelikult raha saab, sõltub eelkõige kinnistul kasvavast metsast, aga ka aastaajast, teede olemasolust ning muudest detailidest. Näiteks saab raieküpse okaspuumetsa eest küsida küll kõrget hinda, aga kui maatükile on teinud pesa kotkas, muutub see potentsiaalse ostja silmis väärtusetuks – metsa majandamisele ja raiele laienevad looduskaitselised piirangud.


Kommenteerib Margus Põld, Arco Real Estate ASi põllu- ja metsamaade maakler

Arvan, et tehingute arv ja maht jätkavad pikemas perspektiivis oma tõusude ja mõõnadega siiski väikest langust ja metsamaa keskmine hind tõuseb. Põhjus on selles, et need, kes tahtsid oma metsamaa müüa, on seda juba teinud. Metsamaa omanikeks on jäänud või saanud inimesed, kes soovivad metsaga tegeleda ega torma müügisoovi tekkides esimese metsaga tegeleva sugulase juurde. Nad kaaluvad rohkem ning võtavad pakkumisi mitmest kohast. Metsa müüjaid on seega järjest vähem. Mets koguneb piiratud arvu inimeste ja firmade kätte, kes majandavad metsa ning elatuvadki sellest.

Tavainimese jaoks on metsamaa paras peavalu, kui ta peaks seda ise majandama hakkama. Puidu kokkuostuhindu kindlaks teha on lihtne, piisab vaid internetiostingust. Kõige keerulisem on aru saada, mis mets ja kui palju konkreetsel kinnistul kasvab.

Kui metsaomanik valib metsamaa müügi asemel siiski ise metsa majandamise, on võimalik, et ta saab igal sammul natuke petta. Kui metsa majandamisest teenitav tulu jaotub aastate peale, siis maa müügist saab omanik enam vähem sama raha korraga kätte. Metsamaa tehingu puhul kannab ostja raha notari deposiitkontole ja müüja saab selle kolme päeva jooksul kätte. Erandiks on juhud, kus müüja tahab saada mingi osa summast sularahas.

Müügiks võib valmistuda näiteks metsamajanduskava tellimisega sõltumatult tegijalt, mitte sellelt, kes metsa osta tahab. Vahel on mõttekam tellida metsamajanduskava asemel hoopis hindamine kinnisvarabüroost, millel on vastav kogemus. Sel juhul jääb metsamajanduskava koostamine ostja hooleks.

Kõik metsamaad kokkuostvad firmad ei hakka ise metsa majandama. Osad kokkuostjad teevad maadele metsamajanduskavad ja müüvad need seejärel pakettidena välisinvestoritele edasi. Sellised paketid ulatuvad 300-1000 hektarini. Edasimüügi jaoks paketti kogutavad maad ostetakse üldjuhul ühest piirkonnast.

Välisinvestorid soovivad maid osta usaldusväärsetelt koostööpartneritelt ja sageli n-ö täispaketina, et neil oleks metsamajandamiskavade tegemisega vähem bürokraatiat ning poleks tarvis iga metsatükki tehingu eel looduses üle kontrollida.

Kui metsamaadele on äsja tehtud hindamine, siis selle hinnaga saab need kindlasti ka maha müüa. Metsamaa hind on praegu buumiaja hinnast kõrgem. Okaspuukinnistute hinnad võivad metsamaa keskmist hinda ületada kahe-kolmekordselt. Rekordhinnaga müüdud metsakinnistutel kasvab tõenäoliselt raieküps 100aastane üraskitest ja mädanikest kahjustamata kuusk. Pole haruldane, kui korraliku kuusemetsaga kaetud kinnistu eest makstakse 8000 eurot hektarist. Ka Arco Vara vahendusel on sellise hinnaga tehinguid toimunud.

Lehtpuuga kaetud metsamaa eest võib saada vaid poole metsamaa keskmisest hinnast või 1000 eurot hektarist. Tehinguhindu mõjutab loomulikult ka see, millise hinnaga puitu parasjagu kokku ostetakse. Kui mõne puiduliigi kokkuost on kasvõi ajutiselt peatatud, siis selliseid metsakinnistuid kas ei osteta või ostetakse kokku tavahinnast odavamalt. Lehtpuu hinda mõjutab ka aastaaeg. Kütteperioodil ja enne seda hinnad tõusevad.


Kommenteerib Heiki Hepner, Tark Mets OÜ juht

Metsamaa konsulideerumine suuremate maaomanike kätte jätkub. Kui vaadata statistikat, võiks ütelda, et ostetud on pigem kvaliteetsemat metsamaad, kus peal rohkem küpseid puistuid. Metsamaa hind sõltub suurel määral sellest, mis seal peal kasvab. Loomulikult maatüki looduskaunis kohtas müümisel makstakse ka asukoha eest, aga ma ei usu, et nüüd selliste maatükkide müük oleks ekstra kasvanud.

Täna on okaspuupalkidel väga kõrged hinnad, seevastu paberipuidu ja küttepuidu hinnad on madalad. See tähendab, et küpsete okaspuistutega maatükkide eest saab varasemaga võrreldes kõrgemat hinda. Noorema ja keskealise metsa eest saab keskmisest natuke madalamat hinda, kuna seal on lähiaastate raies suurem kütte- ja paberipuidu osakaal.

Okaspuupalgi kõrge hinnatase peaks püsima. Ilmselt läheb nii ka kase jämesortimendiga. Paberipuidu hinnakasvu ei julge praegu prognoosida ja suure tõenäosusega ei toimu lähiajal ka olulist küttepuidu kallinemist.

Kõige kallimad on suure raieküpse metsa osakaaluga maatükid, sest sealt saab investeeritud raha kohe tagasi. Hinda mõjutab ka juurdepääs teedelt. Kui teed lähedal puuduvad viib see samuti metsa hinna alla.

Olen reeglina soovitanud raieõigust müüa ja jätta maa alles kas iseendale või oma lastele. Et vältida metsamaa müümist spekulandile, kes selle esimesel võimalusel oluliselt soolasema hinnaga edasi äritseb, võiks õiglase hinna kohta küsida nõu kohalikult metsaühistult või metsakonsulendilt. Metsaühistu abiga võib kaaluda ka oksjoni korraldamist, aga ka siis peaks alghind olema võimalikult keskmise turuhinna tasemel.

* Erametsakeskus tellib OÜ-lt Tark Mets kvartaalseid puiduturu ülevaateid. Tänavune III kvartali puiduturu ülevaade ilmub oktoobri teises pooles

Artikkel ilmus 17. sept. Äripäeva Tööstuse erilehes

metsahind

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?