Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aseri alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Harkujärve küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadriorg
  • Karitsa küla
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kilksama küla
  • Klooga alevik
  • Kõima küla
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liimala küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Malda küla
  • Mäo küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Öötla küla
  • Õssu küla
  • Paalalinn
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Saarepeedi küla
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinimäe alevik
  • Soinaste küla
  • Sompa linnaosa
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tuhalaane küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Veeriku
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Kuidas kujuneb korteri turuväärtus?

Kuidas kujuneb korteri turuväärtus?

Nii nagu igas teises valdkonnas, on tänasel kinnisvaraturul toimunud ja toimumas suured muutused. Muutused turu üleüldistes tendentsides tähendavad aga seda, et endiseks ei saa jääda ka korterite hinnad. Neid muutusi mitte arvesse võttes on kinnisvara hindamisteenuse tellijail sageli tekkinud küsimus, mille alusel korteri turuväärtust üldse hinnatakse ja kuidas erineb see objekti pakkumishinnast. Tihti ei usuta, et korteri turuväärtus ajaga nii palju vähenenud võib olla. Seetõttu tuleks lahti seletada, mis kujundab korteri turuväärtuse üldiselt ning mis on tänasel kinnisvaraturul muutunud.

Korteri turuväärtust kujundavad tegurid

Kõigepealt tuleks lahti seletada turuväärtuse mõiste: turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks hindamiskuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus peale kõigile nõuetele vastavat müügitegevust. Turuväärtuse kujundab nõudluse ja pakkumise vahekord ning hinnangulise turuväärtuse määrab hindaja, toetudes eelkõige sarnaste objektidega tehtud tehingute hindadele ning võrreldavate objektide suurema erinevuse korral ka mitmetele muudele teguritele.

Esimeseks ja kõige määravamaks teguriks korteri turuväärtuse määramisel on selle asukoht. Siinkohal on olulised ümbritseva keskkonna üldine ilme ning infrastruktuur – eelkõige on inimeste jaoks tähtis lasteaia, kooli, kaubanduskeskuse, raamatukogu ning muid teenuseid pakkuvate asutuste lähedal paiknemine. Rolli mängib ka hoone enda väljanägemine ning korteriühistu olemasolu, mis tagab perspektiivi selle väljanägemise säilitamiseks või parandamiseks ning seeläbi korteri turuväärtuse tõstmiseks.

Vanemate majade puhul lisavad korteritele kindlasti väärtust ka korraliku viimistlusega trepikojad, turvauks, soojustatud otsaseinad, vastupidav katus, uued aknad, korralikud keldriboksid ning fonolukk. Säästliku ja efektiivse küttesüsteemi ning (tasuta) parkimisplatsi olemasolu on samuti arvestatavad tegurid. Need näitajad on siiski tähtsad pigem potentsiaalse ostja jaoks ning ei mõjuta niivõrd hindamise tulemust.

Korteri enda puhul hinnatakse esmalt selle ruutmeetrite arvu ning üleüldist planeeringut – suuremad ja avaramad korterid on enamasti ka suurema turuväärtusega. Hindamisel arvestatakse veel korterisiseste kommunikatsioonide ja muude oluliste osade seisukorda (elektrijuhtmed, torustik, aknad, uksed, sanitaartehnika) ning siseviimistluse üldist taset.

Kuid nagu juba mainitud, siis korteri turuväärtuse kujundab eelkõige nõudmise-pakkumise vahekord sarnaste objektide suhtes ning hetkel kehtiva hinnangulise turuväärtuse määrab vastavale analüüsile toetudes hindaja. Tähtis on niisiis turu hetkeseis ning turuväärtuste kujunemise mõistmiseks tuleb mõista ka turuseisu alatist muutumist.

Eksiarvamused korteri väärtuse osas ning muutused turul

Eksimused oma korteri väärtuse hindamisel tulenevadki tihti just turu hetkesituatsiooni vääritimõismisest. Paljudel kinnisvara õitsengu ajal hindamisakti tellinuil on siiani ettekujutus oma korteri kõrgest turuväärtusest – see ei vasta paraku aga enam tegelikkusele. Lisaks sellele võib ostu-müügi puhul müüjat mõjutada emotsionaalne side korteriga, mistõttu ta selle tegelikust väärtuslikumaks võib arvata. On ka ette tulnud mitmeid juhtumeid, kus inimene ostab korteri ning investeerib selle remonti hulga raha ning seetõttu peab hiljem korterit algsest ostuhinnast väärtuslikumaks, ent uue turusituatsiooniga arvestav hinnang määrab korteri turuväärtuseks hoopis madalama summa, kui oli esialgne ostuhind. Tänu sellele võib uue hindamisakti tulemus tekitada tellijas nördimust ja umbusku hindaja vastu. Ent tuleks arvestada, et ekspert on alati turuseisuga kursis ning temalt võib oodata objektiivset ülevaadet.

Eluasemelaenu finantseerimise tingimused

Muutunud situatsioon kinnisvaraturul on tekitanud pankadele vajaduse viia eluasemelaenu tingimused vastavusse hetkesituatsiooniga. Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Koit Semjonovi sõnade kohaselt finantseerib Swedbank maksimaalselt kuni 80% vara turuväärtuse vastu, sobiva lisatagatise olemasolul võib pank ka finantseerida 100 %-liselt. „Omafinantseeringu suurus sõltub tagatisvarast ja kliendi maksevõimest. Kui korteri turuväärtus on ülehinnatud ja seeläbi proovitud laenusummat suurendada ning juhul kui on tegemist Swedbanki poolt mitte aktsepteeritud kinnisvarabüroo eksperthinnanguga või kui eralaenukonsultandil tekib kahtlus mõne eksperthinnangu väärtuses, kontrollib meie hindamisüksus antud akti alati üle,“ lisas Semjonov.

Sergei Surnin
Arco Vara Kinnisvarabüroo AS hindaja

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?