Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Antsla vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Elva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Arkma küla
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Hulja alevik
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kabina küla
  • Kallavere küla
  • Kärevere küla
  • Karlova
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kloogaranna küla
  • Kõima küla
  • Kolga alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Laadi küla
  • Laekvere alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lubja küla
  • Maaritsa küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Meremõisa küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustapali küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurme küla
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põvvatu küla
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Rahinge küla
  • Rämsi küla
  • Randvere küla
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Reiu küla
  • Remniku küla
  • Roodevälja küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarde küla
  • Saka küla
  • Saku alevik
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Sinimäe alevik
  • Sipa küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tähtvere
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõravere alevik
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Ubja küla
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Uuemõisa alevik
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardja küla
  • Vedu küla
  • Veeriku
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Ära osta kinnisvara nagu põrsast kotis!

Kinnisvara ostu-müügilepingus olgu kirjas müüja kohustus tasuda kõik maksmata arved ja lõpetada kinnisvaraga seotud teenuslepingud.

Seda, et üks kinnisvaratehingu osapool on pahauskne, ei tule tihti ette. Siiski on juhtumeid, kus endise omaniku väljakolimise järel selgus, et põrandavaipade alla oli peidetud veekahju tagajärjel mädanev põrand, seinal rippuva plakati all peitus niiskushallitus, kardinad varjasid suuri pragusid seintes ning ahi oli kasutuskõlbmatu.

Osta seda, mida ise näed!

Alati polegi müüja pahauskselt puudusi varjanud, vaid ta polnud neist teadlik või ei osanud pidada neid puudusteks. Ostes kinnisvara, ei tohiks ostja tunda valehäbi, paludes müüjal tõsta vaibaserva, piiluda kardinate taha, avada kappe ning küsida, milliseid puudusi müüja ise näeb jmt. 
Tihti osutub mõistlikuks kaasata eksperte kinnisvara tegelikku väärtust või seisukorda hindama, et saada kindlustunne, kas müüja soovitud hind ja ostetava kinnisvara tegelik väärtus on omavahel vastavuses. Notariaalses kinnisvara ostu-müügilepingus sisaldub alati punkt, milles ostja kinnitab, et ta on põhjalikult tutvunud ostetava kinnisvaraga, on teadlik selle seisukorrast, esinevatest puudustest jms. Sellise kinnituse andmine on lepingu sõlmimise seisukohast ka vajalik. Samas ei võta see ostjalt õigust esitada oma nõudmisi müüjale hiljem, nõuda tehingu hinna alandamist või tehingu tagasipööramist siis, kui ilmnevad varjatud puudused.
Varjatud puudused on asjaolud, millest lepingus ei ole sõnagi juttu, kuid mis ilmnevad alles hiljem, kinnisvara kasutamise käigus. 
Kõik kinnisvaraga seotud ostu-müügilepingud tuleb sõlmida notariaalselt. Lepingu sõlmimisel teeb notar ostja eest ära palju juriidilist taustakontrolli. Notar kontrollib üle kinnisvara omandiõiguse, kinnisvaraga seotud hüpoteegid, koormatised, servituudid ja muud asja kasutamist takistavad või piiravad tegurid ning lisab vastavad selgitused ka notariaalsesse ostu-müügilepingusse. Kui ostja leiab, et lepingus pole kõike kajastatud nii, nagu varem müüjaga kokku lepiti või on midagi puudu, tuleb paluda notaril lepingut korrigeerida. Pärast lepingu allkirjastamist on ostjal tihti juba hilja väita, et tema tegelik soov ja arusaamine lepingust oli midagi muud.
Ka riigikohus on oma lahendites leidnud, et kui pooled on notariaalse lepingu allkirjastanud, siis sellega on ostja soetatava kinnisvara seisukorda aktsepteerinud ning hilisemad pretensioonid, välja arvatud varjatud puuduste ilmnemine, ei ole asjakohased. Seetõttu peaks ostja lepingu sõlmimisel kindlasti pöörama tähelepanu tehingu eest tasumise korrale, kinnisasjaga seotud piirangutele (servituudid ja koormatised) ning notari antavatele selgitustele. 
Ka ostja ise saab eelnevalt kinnisvara taustandmeid kontrollida. Tasulise päringuga on ID-kaardi või läbi e-pangandusekanali võimalik ennast autentida ja teha päringuid e-kinnistusraamatus, kust saab näha kõiki kinnisvaraga seotud tähtsamaid andmeid, sh omanikke ja omandivormi, kinnisvaral lasuvaid hüpoteeke, võõrandamise keelumärkeid või eelmärkeid jmt. 
Lisaks on maa-ameti koduleheküljelt võimalik teha tasuta päringuid konkreetse kinnisvara kohta läbi X-GIS-portaali.

Mida müüja ostjale pärandab?

Müüja ei tohi ostjale jätta maksmata arveid, lõpetamata lepinguid või muid “luukeresid” esikukapis. Ostu-müügilepingus tuleb fikseerida müüja kohustus tasuda kõik maksmata arved ja lõpetada kinnisvaraga seotud teenuslepingud vähemalt omandi üleandmise-vastuvõtmise hetkeks ning kohustus esitada ostjale maksekorraldused ja lepingute lõpetamiste kokkulepped. Ostu-müügilepingus võib ette näha summa piirmäära (nt kokku kuni 1000 krooni), mille ulatuses võtab ostja endale kohustuse tasuda pärast kinnisvara omandamist müüja tekitatud varasemate kulutuste eest. See võib tihti osutuda mõistlikumaks lahenduseks, kui et otsida üles müüja iga maksmata unustatud arve eest (nt kaabel-TV teenuse või Interneti kasutamise eest), mille ostja saab pärast kinnisvara omandamist ja mille tasumine ei too talle märkimisväärset lisakulu. 
Kindlasti peaks ostja esimesel võimalusel vormistama enda nimele ümber kõik kinnisvaraga seotud teenuste lepingud (gaas, elekter, TV, side jne).

Mis saab sundmüügi korral

Kui soetatakse sundmüügis olev kinnisvara, kus elab sees endine omanik, siis pärast vara müümist ei muutu endine omanik sundüürnikuks, vaid ta peab korteri vabastama. Kui endine omanik keeldub korterist välja kolimast, on see käsitletav ebaseadusliku valdusena. Sellisel juhul on omanik sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse ning alles kohtuotsuse alusel on võimalik läbi viia sundväljatõstmine. Juhul kui sundmüügi teel ostetud kinnisvara on koormatud üürilepinguga, on ostjal uue omanikuna võimalik selline üürileping lõpetada (üles öelda). Seda kuni kolme kuu jooksul pärast kinnisvara omandamist ja kolmekuulise etteteatamistähtaja järel, kuid seda eeldusel, et ostja soovib omandatud kinnisvara ise kasutada.

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?