Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Sauga vald
  • Ülenurme vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Alajõe vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Elva linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Arkma küla
  • Aruküla alevik
  • Eametsa küla
  • Edise küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haiba küla
  • Haimre küla
  • Holstre küla
  • Huuksi küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jakobimõisa küla
  • Järve linnaosa
  • Jõhvi küla
  • Kabina küla
  • Kambja alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Kloogaranna küla
  • Kohila alev
  • Kolga alevik
  • Kõpu alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuru küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Leesi küla
  • Lehmja küla
  • Lehtse alevik
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohkva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Mähma küla
  • Manniva küla
  • Mäo küla
  • Meeksi küla
  • Meremõisa küla
  • Metsanurme küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Muuga küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Poaka küla
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Ramsi alevik
  • Randvere küla
  • Remniku küla
  • Rohuneeme küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saku alevik
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Saustinõmme küla
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soe küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sõrve küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Tuulna küla
  • Uhti küla
  • Ülejõe
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valkla küla
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Viiratsi alevik
  • Viru-Kabala küla
  • Viti küla
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Ära osta kinnisvara nagu põrsast kotis!

Kinnisvara ostu-müügilepingus olgu kirjas müüja kohustus tasuda kõik maksmata arved ja lõpetada kinnisvaraga seotud teenuslepingud.

Seda, et üks kinnisvaratehingu osapool on pahauskne, ei tule tihti ette. Siiski on juhtumeid, kus endise omaniku väljakolimise järel selgus, et põrandavaipade alla oli peidetud veekahju tagajärjel mädanev põrand, seinal rippuva plakati all peitus niiskushallitus, kardinad varjasid suuri pragusid seintes ning ahi oli kasutuskõlbmatu.

Osta seda, mida ise näed!

Alati polegi müüja pahauskselt puudusi varjanud, vaid ta polnud neist teadlik või ei osanud pidada neid puudusteks. Ostes kinnisvara, ei tohiks ostja tunda valehäbi, paludes müüjal tõsta vaibaserva, piiluda kardinate taha, avada kappe ning küsida, milliseid puudusi müüja ise näeb jmt. 
Tihti osutub mõistlikuks kaasata eksperte kinnisvara tegelikku väärtust või seisukorda hindama, et saada kindlustunne, kas müüja soovitud hind ja ostetava kinnisvara tegelik väärtus on omavahel vastavuses. Notariaalses kinnisvara ostu-müügilepingus sisaldub alati punkt, milles ostja kinnitab, et ta on põhjalikult tutvunud ostetava kinnisvaraga, on teadlik selle seisukorrast, esinevatest puudustest jms. Sellise kinnituse andmine on lepingu sõlmimise seisukohast ka vajalik. Samas ei võta see ostjalt õigust esitada oma nõudmisi müüjale hiljem, nõuda tehingu hinna alandamist või tehingu tagasipööramist siis, kui ilmnevad varjatud puudused.
Varjatud puudused on asjaolud, millest lepingus ei ole sõnagi juttu, kuid mis ilmnevad alles hiljem, kinnisvara kasutamise käigus. 
Kõik kinnisvaraga seotud ostu-müügilepingud tuleb sõlmida notariaalselt. Lepingu sõlmimisel teeb notar ostja eest ära palju juriidilist taustakontrolli. Notar kontrollib üle kinnisvara omandiõiguse, kinnisvaraga seotud hüpoteegid, koormatised, servituudid ja muud asja kasutamist takistavad või piiravad tegurid ning lisab vastavad selgitused ka notariaalsesse ostu-müügilepingusse. Kui ostja leiab, et lepingus pole kõike kajastatud nii, nagu varem müüjaga kokku lepiti või on midagi puudu, tuleb paluda notaril lepingut korrigeerida. Pärast lepingu allkirjastamist on ostjal tihti juba hilja väita, et tema tegelik soov ja arusaamine lepingust oli midagi muud.
Ka riigikohus on oma lahendites leidnud, et kui pooled on notariaalse lepingu allkirjastanud, siis sellega on ostja soetatava kinnisvara seisukorda aktsepteerinud ning hilisemad pretensioonid, välja arvatud varjatud puuduste ilmnemine, ei ole asjakohased. Seetõttu peaks ostja lepingu sõlmimisel kindlasti pöörama tähelepanu tehingu eest tasumise korrale, kinnisasjaga seotud piirangutele (servituudid ja koormatised) ning notari antavatele selgitustele. 
Ka ostja ise saab eelnevalt kinnisvara taustandmeid kontrollida. Tasulise päringuga on ID-kaardi või läbi e-pangandusekanali võimalik ennast autentida ja teha päringuid e-kinnistusraamatus, kust saab näha kõiki kinnisvaraga seotud tähtsamaid andmeid, sh omanikke ja omandivormi, kinnisvaral lasuvaid hüpoteeke, võõrandamise keelumärkeid või eelmärkeid jmt. 
Lisaks on maa-ameti koduleheküljelt võimalik teha tasuta päringuid konkreetse kinnisvara kohta läbi X-GIS-portaali.

Mida müüja ostjale pärandab?

Müüja ei tohi ostjale jätta maksmata arveid, lõpetamata lepinguid või muid “luukeresid” esikukapis. Ostu-müügilepingus tuleb fikseerida müüja kohustus tasuda kõik maksmata arved ja lõpetada kinnisvaraga seotud teenuslepingud vähemalt omandi üleandmise-vastuvõtmise hetkeks ning kohustus esitada ostjale maksekorraldused ja lepingute lõpetamiste kokkulepped. Ostu-müügilepingus võib ette näha summa piirmäära (nt kokku kuni 1000 krooni), mille ulatuses võtab ostja endale kohustuse tasuda pärast kinnisvara omandamist müüja tekitatud varasemate kulutuste eest. See võib tihti osutuda mõistlikumaks lahenduseks, kui et otsida üles müüja iga maksmata unustatud arve eest (nt kaabel-TV teenuse või Interneti kasutamise eest), mille ostja saab pärast kinnisvara omandamist ja mille tasumine ei too talle märkimisväärset lisakulu. 
Kindlasti peaks ostja esimesel võimalusel vormistama enda nimele ümber kõik kinnisvaraga seotud teenuste lepingud (gaas, elekter, TV, side jne).

Mis saab sundmüügi korral

Kui soetatakse sundmüügis olev kinnisvara, kus elab sees endine omanik, siis pärast vara müümist ei muutu endine omanik sundüürnikuks, vaid ta peab korteri vabastama. Kui endine omanik keeldub korterist välja kolimast, on see käsitletav ebaseadusliku valdusena. Sellisel juhul on omanik sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse ning alles kohtuotsuse alusel on võimalik läbi viia sundväljatõstmine. Juhul kui sundmüügi teel ostetud kinnisvara on koormatud üürilepinguga, on ostjal uue omanikuna võimalik selline üürileping lõpetada (üles öelda). Seda kuni kolme kuu jooksul pärast kinnisvara omandamist ja kolmekuulise etteteatamistähtaja järel, kuid seda eeldusel, et ostja soovib omandatud kinnisvara ise kasutada.

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?