Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aasuvälja küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kabina küla
  • Karepa küla
  • Kärkna küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kehtna alevik
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kiia küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kiiu alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõnnu küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kose alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Leedri küla
  • Lemmatsi küla
  • Lepna alevik
  • Leppneeme küla
  • Liikva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustivere küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Papsaare küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Pehka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Salmistu küla
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sompa linnaosa
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Tusti küla
  • Tuulna küla
  • Uhmardu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vägeva küla
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Vainupea küla
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vasknarva küla
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Vinni alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara

Mõis - tavaline kinnisvara? On ja ei ole ka

Sajad mõisad, mis ilmestavad Eestimaad on tänapäeval meile olulised ajaloolised maamärgid ja kuigi nad räägivad ajastust, mil eestlased oma maad ei valitsenud, tunneme nende olemasolu üle uhkust.

Mõisad on aga lisaks mälestusmärkidele neid ehitanud ja omanud perekondade ajaloole ostetav ja müüdav kinnisvara, mis allub suuresti, teatud nüanssidega, turumajanduse reeglitele nagu igasugune muugi kinnisvara.

Eesti mõisaportaalis kirjutatakse nii: „Eesti Mõisate hiilgeajal sadakond aastat tagasi oli Eestis kokku 1245 peamõisat. Siia lisandus veel 108 pastoraati ehk kirikumõisat ning ligi kuussada karjamõisat – seega kokku üle kahe tuhande mõisasüdame.

2004. aasta lõpu seisuga on 1254 mõisa peahoonest enam-vähem algkujul või äratuntaval algkujul säilinud 414 hoonet ehk ligikaudu kolmandik. 93 peahoonet (7,4%) on säilinud osaliselt või tugevalt ümber ehitatuna, nii et algset välimust hoonest kaasajal enam välja ei loe. 109 peahoonest (8,7%) on alles selgepiirilised varemed - reeglina suur osa müüre või seinu. 638 peahoonet (50,9%) on hävinud, st nad on jäljetult kadunud/lammutatud, nende kohal paiknevad uusehitused või on hoonest alles vundament või madal rusuhunnik.“

Heas seisukorras või siis potentsiaaliga saada korda tehtud mõisaid on Eestis kümneid ja tõenäoliselt piisavalt varaka ostja leidumisel on peaaegu kõik neist ka müügis. 
Eesti majanduse kiirkasvu aastatel oli mõisa ostmine mõnedele ärimeestele prestiiži küsimus ja teada on ärimehi, kellele kuulus korraga kuni üheksa mõisat. Tänasel kinnisvaraturul on aga mõisatega tehtavad tehingud harvad. Igal aastal ostetakse Eestis 4-5 mõisat. Noortele romantikutele, kes unistavad elust kaunis looduses, ent ei ole veel jõukust varunud, on mõisad kahjuks alati jäänud kättesaamatuks mitte esmase müügihinna, vaid edasiste renoveerimiseks minevate kulude tõttu. Sellised inimesed on valinud oma unistuste teostamiseks vanad talukohad, mille taastamine on oluliselt lihtsam ja odavam.

Mõisate „turg“ on viimastel aastatel vaikne ja valdavalt on ostjateks välismaalased. Tõenäoliselt on eestimaalased liiga ratsionaalsed või puudub nägemus, mida mõisaga peale hakata. Mõisa ostmisel peab arvestama, et peale tehingu sooritamist üldjuhul suur töö alles algab ja keskmisele hinnale, mis on ca 500 000 eurot, lisanduvad prognoosimatud lisakulud.
Miks siis on nii, et mõisaost on nagu üllatustelaeka avamine?

* Mõisad olid algselt palju enamat kui hoonete kompleks koos peahoonega – mõisad olid majandusüksused. Sõltuvalt kõrvalhoonete seisukorrast ja funktsionaalsusest ning mõisa juurde kuuluva maa suurusest, peaks ka tänapäeval mõisale kasutuse leidma ja seal majandustegevust edendama. See eeldab, et ostjal on idee ja ressursid idee elluviimiseks ning õnne, et sellest ideest kantud majandustegevus oleks piisavalt edukas. Paljud mõisad Eestis on ostetud näiteks jahiturismi teenuse pakkumiseks (mis eeldab liigirikka metsa olemasolu), suur osa pakuvad kultuurset meelelahutust, majutust, toitlustust, spaa-teenuseid.

* Mõisa renoveerimise ja edasise haldamise muudab väga kalliks see, et mõis on suur. Keskmisest kaasaegsest eramust on mõis kordades suurem, peahooned on keskmiselt suurusega 700- 1000 ruutmeetrit.

* Mõisa renoveerimistööde puhul on oluline küsimus, kas tegemist on muinsuskaitseobjektiga. Suurem osa mõisaid seda on ning renoveerimine peab toimuma ametkondade järelvalve all ning litsentseeritud ehitusettevõtete poolt. Renoveerimise protsess on tõenäoliselt täis ootamatusi ja meeldivaid ning vähem meeldivaid avastusi, nagu vanade hoonete puhul tavaline.

* Toetuste taotlemine mõisa renoveerimiseks on võimalik, ent vaid juhul kui plaanitakse edaspidist ühiskondlikku kasutust, oma perele elamiseks renoveerimist abikõlbulikuks ei peeta.
Iga maja, mis on vana ja paksude seinadega, ei ole muidugi mõis, aga võib osutuda väga mõnusaks kohaks, kus end sisse seada. Mõisad kerkisid Eestisse selleks sobivas turusituatsioonis sajandid tagasi, praegu on elukorraldus nende ümber muutunud. Väga vähesed esialgsete omanike järglased on naasnud siia, et neile elu sisse puhuda. Loodetavasti on meil endil piisavalt palju häid mõtteid ja ressursse, et võimalikult paljud uuele elule äratada.

Galerii

Kommentaarid

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?