Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Vihula vald
  • Kanepi vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Arkma küla
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Ilmandu küla
  • Ilmatsalu alevik
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jägala küla
  • Jakobimõisa küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jõhvi küla
  • Kaagvere küla
  • Kabli küla
  • Kabriste küla
  • Kallavere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Kloogaranna küla
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõrveküla alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Laabi küla
  • Laagri alevik
  • Lähte alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Lehtse alevik
  • Leipste küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohkva küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Mägari küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Meeksi küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõo alevik
  • Nurme küla
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Oti küla
  • Paalalinn
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Paistu küla
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pärnu-Jaagupi alev
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Poaka küla
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Ramsi alevik
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Rasina küla
  • Risti alevik
  • Rohuneeme küla
  • Roiu alevik
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Saku alevik
  • Salu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tilsi küla
  • Tiskre küla
  • Tori alevik
  • Tõrvandi alevik
  • Uhti küla
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasara küla
  • Vaskjala küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vissi küla
  • Viti küla
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Mõis - tavaline kinnisvara? On ja ei ole ka

Sajad mõisad, mis ilmestavad Eestimaad on tänapäeval meile olulised ajaloolised maamärgid ja kuigi nad räägivad ajastust, mil eestlased oma maad ei valitsenud, tunneme nende olemasolu üle uhkust.

Mõisad on aga lisaks mälestusmärkidele neid ehitanud ja omanud perekondade ajaloole ostetav ja müüdav kinnisvara, mis allub suuresti, teatud nüanssidega, turumajanduse reeglitele nagu igasugune muugi kinnisvara.

Eesti mõisaportaalis kirjutatakse nii: „Eesti Mõisate hiilgeajal sadakond aastat tagasi oli Eestis kokku 1245 peamõisat. Siia lisandus veel 108 pastoraati ehk kirikumõisat ning ligi kuussada karjamõisat – seega kokku üle kahe tuhande mõisasüdame.

2004. aasta lõpu seisuga on 1254 mõisa peahoonest enam-vähem algkujul või äratuntaval algkujul säilinud 414 hoonet ehk ligikaudu kolmandik. 93 peahoonet (7,4%) on säilinud osaliselt või tugevalt ümber ehitatuna, nii et algset välimust hoonest kaasajal enam välja ei loe. 109 peahoonest (8,7%) on alles selgepiirilised varemed - reeglina suur osa müüre või seinu. 638 peahoonet (50,9%) on hävinud, st nad on jäljetult kadunud/lammutatud, nende kohal paiknevad uusehitused või on hoonest alles vundament või madal rusuhunnik.“

Heas seisukorras või siis potentsiaaliga saada korda tehtud mõisaid on Eestis kümneid ja tõenäoliselt piisavalt varaka ostja leidumisel on peaaegu kõik neist ka müügis. 
Eesti majanduse kiirkasvu aastatel oli mõisa ostmine mõnedele ärimeestele prestiiži küsimus ja teada on ärimehi, kellele kuulus korraga kuni üheksa mõisat. Tänasel kinnisvaraturul on aga mõisatega tehtavad tehingud harvad. Igal aastal ostetakse Eestis 4-5 mõisat. Noortele romantikutele, kes unistavad elust kaunis looduses, ent ei ole veel jõukust varunud, on mõisad kahjuks alati jäänud kättesaamatuks mitte esmase müügihinna, vaid edasiste renoveerimiseks minevate kulude tõttu. Sellised inimesed on valinud oma unistuste teostamiseks vanad talukohad, mille taastamine on oluliselt lihtsam ja odavam.

Mõisate „turg“ on viimastel aastatel vaikne ja valdavalt on ostjateks välismaalased. Tõenäoliselt on eestimaalased liiga ratsionaalsed või puudub nägemus, mida mõisaga peale hakata. Mõisa ostmisel peab arvestama, et peale tehingu sooritamist üldjuhul suur töö alles algab ja keskmisele hinnale, mis on ca 500 000 eurot, lisanduvad prognoosimatud lisakulud.
Miks siis on nii, et mõisaost on nagu üllatustelaeka avamine?

* Mõisad olid algselt palju enamat kui hoonete kompleks koos peahoonega – mõisad olid majandusüksused. Sõltuvalt kõrvalhoonete seisukorrast ja funktsionaalsusest ning mõisa juurde kuuluva maa suurusest, peaks ka tänapäeval mõisale kasutuse leidma ja seal majandustegevust edendama. See eeldab, et ostjal on idee ja ressursid idee elluviimiseks ning õnne, et sellest ideest kantud majandustegevus oleks piisavalt edukas. Paljud mõisad Eestis on ostetud näiteks jahiturismi teenuse pakkumiseks (mis eeldab liigirikka metsa olemasolu), suur osa pakuvad kultuurset meelelahutust, majutust, toitlustust, spaa-teenuseid.

* Mõisa renoveerimise ja edasise haldamise muudab väga kalliks see, et mõis on suur. Keskmisest kaasaegsest eramust on mõis kordades suurem, peahooned on keskmiselt suurusega 700- 1000 ruutmeetrit.

* Mõisa renoveerimistööde puhul on oluline küsimus, kas tegemist on muinsuskaitseobjektiga. Suurem osa mõisaid seda on ning renoveerimine peab toimuma ametkondade järelvalve all ning litsentseeritud ehitusettevõtete poolt. Renoveerimise protsess on tõenäoliselt täis ootamatusi ja meeldivaid ning vähem meeldivaid avastusi, nagu vanade hoonete puhul tavaline.

* Toetuste taotlemine mõisa renoveerimiseks on võimalik, ent vaid juhul kui plaanitakse edaspidist ühiskondlikku kasutust, oma perele elamiseks renoveerimist abikõlbulikuks ei peeta.
Iga maja, mis on vana ja paksude seinadega, ei ole muidugi mõis, aga võib osutuda väga mõnusaks kohaks, kus end sisse seada. Mõisad kerkisid Eestisse selleks sobivas turusituatsioonis sajandid tagasi, praegu on elukorraldus nende ümber muutunud. Väga vähesed esialgsete omanike järglased on naasnud siia, et neile elu sisse puhuda. Loodetavasti on meil endil piisavalt palju häid mõtteid ja ressursse, et võimalikult paljud uuele elule äratada.

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn

Tallinn, Rävala pst 5, 10143+372 614 4600 info@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tartu esindus

Tartu, Soola 8, 51004+372 744 2218 tartu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Viljandi esindus

Viljandi, Lossi 18, 71003+372 435 9969 viljandi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Rakvere esindus

Rakvere, Turuplats 7, 44310+372 324 0888 rakvere@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Jõhvi osakond

Jõhvi, Rakvere 16, 41532+372 337 0400 johvi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa esindaja (d)

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?