Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Sauga vald
  • Ülenurme vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Alajõe vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Arkma küla
  • Aruküla alevik
  • Eametsa küla
  • Edise küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haimre küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jakobimõisa küla
  • Järve linnaosa
  • Jõhvi küla
  • Kambja alevik
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Kloogaranna küla
  • Kohila alev
  • Koigi küla
  • Kolga alevik
  • Kõpu alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuru küla
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Leesi küla
  • Lehmja küla
  • Lehtse alevik
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohkva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Mähma küla
  • Manniva küla
  • Mäo küla
  • Meeksi küla
  • Meremõisa küla
  • Metsanurme küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Muuga küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõo alevik
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Poaka küla
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Ramsi alevik
  • Randvere küla
  • Remniku küla
  • Rohuneeme küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saku alevik
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Saustinõmme küla
  • Savikoti küla
  • Soe küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sõrve küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Tuulna küla
  • Uhti küla
  • Ülejõe
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valjala alevik
  • Valkla küla
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Viiratsi alevik
  • Viru-Kabala küla
  • Viti küla
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Mõis - tavaline kinnisvara? On ja ei ole ka

Sajad mõisad, mis ilmestavad Eestimaad on tänapäeval meile olulised ajaloolised maamärgid ja kuigi nad räägivad ajastust, mil eestlased oma maad ei valitsenud, tunneme nende olemasolu üle uhkust.

Mõisad on aga lisaks mälestusmärkidele neid ehitanud ja omanud perekondade ajaloole ostetav ja müüdav kinnisvara, mis allub suuresti, teatud nüanssidega, turumajanduse reeglitele nagu igasugune muugi kinnisvara.

Eesti mõisaportaalis kirjutatakse nii: „Eesti Mõisate hiilgeajal sadakond aastat tagasi oli Eestis kokku 1245 peamõisat. Siia lisandus veel 108 pastoraati ehk kirikumõisat ning ligi kuussada karjamõisat – seega kokku üle kahe tuhande mõisasüdame.

2004. aasta lõpu seisuga on 1254 mõisa peahoonest enam-vähem algkujul või äratuntaval algkujul säilinud 414 hoonet ehk ligikaudu kolmandik. 93 peahoonet (7,4%) on säilinud osaliselt või tugevalt ümber ehitatuna, nii et algset välimust hoonest kaasajal enam välja ei loe. 109 peahoonest (8,7%) on alles selgepiirilised varemed - reeglina suur osa müüre või seinu. 638 peahoonet (50,9%) on hävinud, st nad on jäljetult kadunud/lammutatud, nende kohal paiknevad uusehitused või on hoonest alles vundament või madal rusuhunnik.“

Heas seisukorras või siis potentsiaaliga saada korda tehtud mõisaid on Eestis kümneid ja tõenäoliselt piisavalt varaka ostja leidumisel on peaaegu kõik neist ka müügis. 
Eesti majanduse kiirkasvu aastatel oli mõisa ostmine mõnedele ärimeestele prestiiži küsimus ja teada on ärimehi, kellele kuulus korraga kuni üheksa mõisat. Tänasel kinnisvaraturul on aga mõisatega tehtavad tehingud harvad. Igal aastal ostetakse Eestis 4-5 mõisat. Noortele romantikutele, kes unistavad elust kaunis looduses, ent ei ole veel jõukust varunud, on mõisad kahjuks alati jäänud kättesaamatuks mitte esmase müügihinna, vaid edasiste renoveerimiseks minevate kulude tõttu. Sellised inimesed on valinud oma unistuste teostamiseks vanad talukohad, mille taastamine on oluliselt lihtsam ja odavam.

Mõisate „turg“ on viimastel aastatel vaikne ja valdavalt on ostjateks välismaalased. Tõenäoliselt on eestimaalased liiga ratsionaalsed või puudub nägemus, mida mõisaga peale hakata. Mõisa ostmisel peab arvestama, et peale tehingu sooritamist üldjuhul suur töö alles algab ja keskmisele hinnale, mis on ca 500 000 eurot, lisanduvad prognoosimatud lisakulud.
Miks siis on nii, et mõisaost on nagu üllatustelaeka avamine?

* Mõisad olid algselt palju enamat kui hoonete kompleks koos peahoonega – mõisad olid majandusüksused. Sõltuvalt kõrvalhoonete seisukorrast ja funktsionaalsusest ning mõisa juurde kuuluva maa suurusest, peaks ka tänapäeval mõisale kasutuse leidma ja seal majandustegevust edendama. See eeldab, et ostjal on idee ja ressursid idee elluviimiseks ning õnne, et sellest ideest kantud majandustegevus oleks piisavalt edukas. Paljud mõisad Eestis on ostetud näiteks jahiturismi teenuse pakkumiseks (mis eeldab liigirikka metsa olemasolu), suur osa pakuvad kultuurset meelelahutust, majutust, toitlustust, spaa-teenuseid.

* Mõisa renoveerimise ja edasise haldamise muudab väga kalliks see, et mõis on suur. Keskmisest kaasaegsest eramust on mõis kordades suurem, peahooned on keskmiselt suurusega 700- 1000 ruutmeetrit.

* Mõisa renoveerimistööde puhul on oluline küsimus, kas tegemist on muinsuskaitseobjektiga. Suurem osa mõisaid seda on ning renoveerimine peab toimuma ametkondade järelvalve all ning litsentseeritud ehitusettevõtete poolt. Renoveerimise protsess on tõenäoliselt täis ootamatusi ja meeldivaid ning vähem meeldivaid avastusi, nagu vanade hoonete puhul tavaline.

* Toetuste taotlemine mõisa renoveerimiseks on võimalik, ent vaid juhul kui plaanitakse edaspidist ühiskondlikku kasutust, oma perele elamiseks renoveerimist abikõlbulikuks ei peeta.
Iga maja, mis on vana ja paksude seinadega, ei ole muidugi mõis, aga võib osutuda väga mõnusaks kohaks, kus end sisse seada. Mõisad kerkisid Eestisse selleks sobivas turusituatsioonis sajandid tagasi, praegu on elukorraldus nende ümber muutunud. Väga vähesed esialgsete omanike järglased on naasnud siia, et neile elu sisse puhuda. Loodetavasti on meil endil piisavalt palju häid mõtteid ja ressursse, et võimalikult paljud uuele elule äratada.

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?