loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Põltsamaa linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Mäetaguse vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Ervita küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Haaslava küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illurma küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kabriste küla
  • Kärevere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiikla küla
  • Kildu küla
  • Koigi küla
  • Kolu küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Leipste küla
  • Lemmetsa küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lolu küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Martsa küla
  • Mereäärse küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurkse küla
  • Ohtu küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Oti küla
  • Õvi küla
  • Paatsalu küla
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Ravila alevik
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Võiste alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Kinnisvara ostu-müügi statistika: Saaremaa hoonestamata maa tehingud

Väide, et Saaremaal on praeguseks 2007-2008 a võrdluses laias laastus kinnisvarahinnad 50% langenud, ei ole päris õige. Kui vaadata statistikat, siis tundub, nagu oleks hinnalangus kohati veelgi suurem, kuid paraku on kuiv statistika tegelikkust moonutav nähtus. Statistika on puhas matemaatika, kinnisvaraturg on aga palju loomingulisem ja nüanssiderikkam. Kinnisvaraturu statistikale peab alati olema lisatud selle analüüs. Toon näiteks väikese ülevaate hoonestamata maade hinnadünaamikast.

Hoonestamata maade ostu-müügitehingute mahtude muutus Saare maakonnas ei ole olnud nii drastiline kui kogu riigi kontekstis. Nii langes Saaremaal hoonestamata maa ostu-müügitehingute koguarv 2008. aastal võrreldes aastataguse seisuga vaid 14%, kuid 2009. aastal võrreldes 2008 aastaga tehingute arv hoopiski suurenes 48%. Samas ei saa sellesse statistikasse suhtuda mööndusteta, kuna paljud eelmisel aastal toimunud hoonestamata maade tehingud on tehtud seotud osapoolte vahel, samuti on hulk objekte olnud käibes korduvalt. Võrreldes aastataguse seisuga langes 2008 aastal ostu-müügitehingute koguväärtus 49%. 2009 aastal see näitaja küll 12% tõusis ja seda just haritava maaga teostatud tehingute arvelt, mille ostu-müügitehingute keskmine tehinguväärtus võrrelduna 2008 aastaga 2009 aastal tõusis 59%. Sellest ei saa siiski järeldada, et haritava maa hind ka tegelikult nii palju tõusnud oleks. Statistikale avaldavad olulist mõju üksikud tehingud, mille ostu-müügi hinnas on alust kahelda. Maa-ameti tehinguregistri andmetel müüdi 2009 aasta oktoobris üks 3,2 ha suurune kinnistu (haritavat maad 2,7 ja muu maad 0,5 ha) 2,3 miljoni krooniga. Tegemist on suure põllumassiivi keskel asuva ilma lisandväärtuseta maaüksusega, mille nii suur tehinguväärtus ei saa olla põhjendatud ja tõene. Sama lugu on ka 2009 aasta märtsikuus ühe ja sama põllumassiivi koosseisu kuuluvate 4 kinnistuga (suurused vahemikus 4,46-7,88 ha) teostatud tehingutega, millede müügihind vahemikus ca 500 000- 900 000 kr ei peegelda kindlasti nimetatud kinnistute väärtust õiglaselt. Jättes välja need eelnimetatud 5 tehingut, saame Saare maakonnas 2009.a haritava maa keskmiseks tehinguväärtuseks 22 516 krooni, mis on ca 73% madalam kui 2008. aastal. Võta nüüd kinni, kas haritava maa hind siis tõusis 59% või hoopis langes 73%!

Samas ei saa ka sellesse tulemusse suhtuda mööndusteta, kuna eeldatavalt toimus ka 2008 aastal turuväärtust eiravaid tehinguid.

Vaadates Saaremaal hoonestamata maa ostu-müügitehingute pinnaühiku hindade dünaamikat, võib keskmiste pinnaühiku maksumuste osas täheldada langustrendi. Võrreldes 2008 aastaga langes 2009 aastal kõige rohkem just hoonestamata elamumaa keskmine pinnaühiku hind (84%). Samas ei kajasta see näitaja olukorda siiski adekvaatselt, kuna Maa-ameti tehinguregistri andmetel toimus 2009 aastal eeldatavalt seotud osapoolte vahel arvukalt elamumaade tehinguid ebamõistlikult madalate hindadega. Elamumaade hinda mõjutab eelkõige asukoht ja teede seisukord ning tehnovõrkude olemasolu või nendega liitumise võimalused/tingimused.

Võrreldes eelmise perioodiga on langus maatulundusmaa keskmise pinnaühiku hinna osas olnud 2008 aastal 42%; samas ei saa siinkohal jätta tähelepanuta, et 2007 aastal on toimunud üks 30 milj kroonine tehing hoonestamata maatulundusmaaga, mille mõju keskmise pinnaühiku maksumuse kujunemisele on väga suur. 2008 ja 2009 aastate võrdluses on hoonestamata maatulundusmaade pinnaühiku hind Saare maakonnas langenud 49%. Siinkohal tuleks siiski märkida, et põllumaade osas hinnalangus eelnevate perioodidega võrreldes kaugeltki nii suur ei ole, kuna nõudlus põllumaade osas on jätkuvalt suur. Sõltuvalt mulla viljakusest, põllumassiivi suurusest ja kompaktsusest, juurdepääsu võimalustest ja maa seisundist (üles haritud või mitte), jäävad põllumaa hinnad vahemikku 7000-15000 kr/ ha.

Statstika koostaja:
Marju Lõbus
Arco Vara Kinnisvarabüroo Saaremaa hindaja/maakler

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?