Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Vihula vald
  • Kanepi vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Arkma küla
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Ilmandu küla
  • Ilmatsalu alevik
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jägala küla
  • Jakobimõisa küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jõhvi küla
  • Kaagvere küla
  • Kabli küla
  • Kabriste küla
  • Kallavere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Kloogaranna küla
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõrveküla alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Laabi küla
  • Laagri alevik
  • Lähte alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Lehtse alevik
  • Leipste küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohkva küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Mägari küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Meeksi küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõo alevik
  • Nurme küla
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Oti küla
  • Paalalinn
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Paistu küla
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pärnu-Jaagupi alev
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Poaka küla
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Ramsi alevik
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Rasina küla
  • Risti alevik
  • Rohuneeme küla
  • Roiu alevik
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Saku alevik
  • Salu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tilsi küla
  • Tiskre küla
  • Tori alevik
  • Tõrvandi alevik
  • Uhti küla
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasara küla
  • Vaskjala küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vissi küla
  • Viti küla
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Karmistuvad energiasäästu nõuded muudavad ehitamise veelgi kallimaks

Sedamööda, kui aastase energia tarbimise piirnormid ühe ruutmeetri kohta nullile lähenevad, muutub ka ehitamine kallimaks.

Energiasäästlikum ehitis tähendab kallimaid ja kvaliteetsemaid materjale, aga ka paremate oskustega töömehi, kes küsivad rohkem raha. Seetõttu kasvab ehitushind protsendina isegi rohkem, kui on uutest normidest tulenev energiasääst. Seejuures võib ehitamine kallineda protsentuaalselt kiiremini kui langeb lubatud energiatõhususarv*.

Energiatõhususe kasvatamist nõuab Eesti ehitajatelt juba praegu üle võetud eurodirektiiv. 2015. aastaks tuleb Eestil üle võtta järgmine energiasäästu direktiiv. Tänavu jaanuaris karmistusid energiatõhususe miinimumnõuded märgatavalt. Lubatud energiatarbimise piir langes kõige rohkem koolidel, kuid oluliselt ka uutel büroo- ja ärihoonetel ning avalikel hoonetel. Kerkivad büroo- ja ärihooned peavad olema varasemaga võrreldes ligikaudu 30% energiasäästlikumad.

Alates 2019. aastast peavad kõik rajatavad avaliku sektori hooned olema liginullenergiahooned. Euroopa Liit plaanib kehtestada avalikele hoonetele energiatõhususe parendamise aastaseks määraks 3% avalike hoonete kogupindalast.

Ühelt poolt on see muidugi poliitiline suund ja surve, kuid teisalt mängib energiasäästu vajaduses oma osa loomulikult ka pidevalt tõusev energia hind. Energiatõhusamate büroohoonete elukaare kulud on varasemalt tavapraktikas ehitatavatest hoonetest mitme sammu võrra madalamad.

Pikaajalise kogemusega Riigi Kinnisvara AS juhib tähelepanu sellele, et energiatõhusust ei tohi saavutada sisekliima arvelt. Riigi Kinnisvara energiatõhususe valdkonna juht Allan Hani peab energiatõhusamate hoonete ehitamisel oluliseks koostööd erinevate osapoolte ehk tellija, projekteerija, ehitaja ning järelevalve vahel ehitusinfo modelleerimise protsessis, hoone vastuvõtmisel ning garantiiperioodil ilmnevate puuduste kõrvaldamisel.

Riigi Kinnisvara juhindub energiasäästu kavandamisel ning ehitustööde tellimisel majasisesest juhendist „Tehnilised nõuded kooli- ja büroohoonetele". Selle eesmärk on võimalikult täpselt ja üheselt määratleda koolihoonete ja büroohoonete projekteerimise ja ehitamise põhimõtted ning kasutatavatele materjalidele, süsteemidele ja seadmetele esitatavad tehnilised nõuded. Kogum sisaldab viiteid täna käibel olevaid uusimatele normidele ja halduse ning hoolduse praktikast kogutud töötavaid lahendusi.

Riigi kinnisvaraettevõtte energiasäästu alased nõuded on üldjuhul kehtivatest riiklikest normidest-määrustest rangemad ja detailsemad. Sisuliselt kasutas Riigi Kinnisvara praegusi energiatarbimise piirnorme juba 2010. aastal. Järgnevatel aastatel lihviti nõudeid veel kahel korral. Viimases versioonis karmistusid mõningad parameetrid ventilatsioonile, jahutusele, avatäidetele ja tarindite õhupidavusele.

Energiasäästu normide täitmine ei anna hoone omanikele automaatset võimalust küsida kõrgemat renti. Küll aga võidavad rentnikud pikaajaliselt väiksematest soojuse-, elektri- ja kõrvalkulude arvetest ning töötajate efektiivsuse tõusust.

Näiteks Suur-Ameerika 1 kavandatud nelja ministeeriumi hoone energiatõhususarv on 100-120 kWh ja see aitab riigil rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning justiitsministeeriumi energiatarvet vähendada tulevikus poole võrra.

Allan Hani soovitab potentsiaalsetel rentnikel ärihooneid kaaludes võrrelda energia- ja veekulu erikasutust (energiakulu kilovatt-tundi ruutmeetri kohta ja veekulu kuupmeetrites hoone ruutmeetri kohta aastas). „Juba valmisehitatud hoone energiaefektiivsusele avaldab suurimat mõju rentnike vastutustundlik-säästlik käitumine hoones," selgitab Hani." Mõju sõltub hoonete tehnilisest ülesehitusest, kuid peamised kasutaja hoovad on aastaajale vastav ruumitemperatuuri reguleerimine, valgustuse mõistlik kasutamine ja minimaalne akende avamine. Märkimisväärset mõju avaldavad ka rentnike poolt paigaldatud kontori-, serveri- jms seadmed."

Energiatõhusus kajastub energiamärgise klassina ehitisregistris ja kaudselt ka jahutusseadmetes kasutatava kasvuhoonegaasidega seotud andmetena FOKA registris.

 

Kommenteerib Enn Kaunismäe, Arco Vara büroo- ja kaubanduspindade maakler
Juba olemasolevate ning vanemate büroo- ja ärihoonete puhul energiatõhususe kohta peaaegu et ei küsita. Enamus kliente lähtub eelkõige hinnast, küll aga uuritakse väga põhjalikult nn kommunaalkulude suurust. Need peaks keskmiselt jääma 3 euro piiridesse ruutmeetri kohta. Uuemate ja ehitatavate hoonete puhul tuuakse energiasäästlikust eriti esile, ja seda nii arendaja kui klientide poolt. Uutest büroohoonetest huvituvad kliendid on palju teadlikumad. Uus Navigatori Ärimaja on energiatõhususe musternäidiseks. Aga eks kõik liigub energiasäästlikkuse suunas. Mingi hetk seisavad ka vanemate ärihoonete omanikud vajaduse ees hooned energiasäästlikumaks muuta, et konkurentsis püsida. Energiasäästlikus hoones annab ruutmeetri eest küsida tõenäoliselt 1,5-2 eurot rohkem renti, kuid hinnatase sõltub lähiaastatel palju sellest, mitu uut büroohoonet ehitatakse.


Kommenteerib Ake Andressoo, ehitusfirma Nurmak OÜ juhatuse esimees
Muutuvate energiatõhususe normidega pole ehitajail raske kaasas käia, aga see toob kindlasti kaasa hinnatõusu. Peame kasutama kallimaid ja kvaliteetsemaid materjale ning kvaliteetsemat tööjõudu. Arvan, et kui hoone muutub 30% energiasäästlikumaks, on hinnatõus tunduvalt suurem, kui 30%. Kui palju hind tõuseb, sõltub erinevatest asjaoludest. Korterelamute puhul on praegu huvi energiasäästu vastu märgatav, kuid muudes sektorites pole seda näha. Võibolla seetõttu, et maksutõusude ja elektrienergia kallinemise tingimustes ei jää ettevõtetele energiasäästu alasteks investeeringuteks raha.

* Energiatõhususarv – aastane energiakulu kilovattides 1 ruutmeetri kohta
Loe kogu artiklit 28. augusti Postimehe kuukirjast Ehitus

Laeva 2

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn

Tallinn, Rävala pst 5, 10143+372 614 4600 info@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tartu esindus

Tartu, Soola 8, 51004+372 744 2218 tartu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Viljandi esindus

Viljandi, Lossi 18, 71003+372 435 9969 viljandi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Rakvere esindus

Rakvere, Turuplats 7, 44310+372 324 0888 rakvere@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Jõhvi osakond

Jõhvi, Rakvere 16, 41532+372 337 0400 johvi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa esindaja (d)

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?