Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Abja vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Jõgeva linn
  • Sindi linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Paldiski linn
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Vigala vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alatskivi alevik
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haage küla
  • Hulja alevik
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kallavere küla
  • Kärevere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kibuna küla
  • Kloogaranna küla
  • Kohila alev
  • Kõima küla
  • Kolga alevik
  • Kõrveküla alevik
  • Kose alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Laabi küla
  • Lalsi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Lepna alevik
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lubja küla
  • Maaritsa küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Maidla küla
  • Malda küla
  • Mäo küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustapali küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nurme küla
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Pärnamäe küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Rahinge küla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Reiu küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Saarde küla
  • Saka küla
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Sõmeru alevik
  • Sompa linnaosa
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Türisalu küla
  • Tuulna küla
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Uuemõisa alevik
  • Väänikvere küla
  • Vaela küla
  • Vahi küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vändra alev
  • Vara küla
  • Vardja küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Vehendi küla
  • Viiratsi alevik
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Karmistuvad energiasäästu nõuded muudavad ehitamise veelgi kallimaks

Sedamööda, kui aastase energia tarbimise piirnormid ühe ruutmeetri kohta nullile lähenevad, muutub ka ehitamine kallimaks.

Energiasäästlikum ehitis tähendab kallimaid ja kvaliteetsemaid materjale, aga ka paremate oskustega töömehi, kes küsivad rohkem raha. Seetõttu kasvab ehitushind protsendina isegi rohkem, kui on uutest normidest tulenev energiasääst. Seejuures võib ehitamine kallineda protsentuaalselt kiiremini kui langeb lubatud energiatõhususarv*.

Energiatõhususe kasvatamist nõuab Eesti ehitajatelt juba praegu üle võetud eurodirektiiv. 2015. aastaks tuleb Eestil üle võtta järgmine energiasäästu direktiiv. Tänavu jaanuaris karmistusid energiatõhususe miinimumnõuded märgatavalt. Lubatud energiatarbimise piir langes kõige rohkem koolidel, kuid oluliselt ka uutel büroo- ja ärihoonetel ning avalikel hoonetel. Kerkivad büroo- ja ärihooned peavad olema varasemaga võrreldes ligikaudu 30% energiasäästlikumad.

Alates 2019. aastast peavad kõik rajatavad avaliku sektori hooned olema liginullenergiahooned. Euroopa Liit plaanib kehtestada avalikele hoonetele energiatõhususe parendamise aastaseks määraks 3% avalike hoonete kogupindalast.

Ühelt poolt on see muidugi poliitiline suund ja surve, kuid teisalt mängib energiasäästu vajaduses oma osa loomulikult ka pidevalt tõusev energia hind. Energiatõhusamate büroohoonete elukaare kulud on varasemalt tavapraktikas ehitatavatest hoonetest mitme sammu võrra madalamad.

Pikaajalise kogemusega Riigi Kinnisvara AS juhib tähelepanu sellele, et energiatõhusust ei tohi saavutada sisekliima arvelt. Riigi Kinnisvara energiatõhususe valdkonna juht Allan Hani peab energiatõhusamate hoonete ehitamisel oluliseks koostööd erinevate osapoolte ehk tellija, projekteerija, ehitaja ning järelevalve vahel ehitusinfo modelleerimise protsessis, hoone vastuvõtmisel ning garantiiperioodil ilmnevate puuduste kõrvaldamisel.

Riigi Kinnisvara juhindub energiasäästu kavandamisel ning ehitustööde tellimisel majasisesest juhendist „Tehnilised nõuded kooli- ja büroohoonetele". Selle eesmärk on võimalikult täpselt ja üheselt määratleda koolihoonete ja büroohoonete projekteerimise ja ehitamise põhimõtted ning kasutatavatele materjalidele, süsteemidele ja seadmetele esitatavad tehnilised nõuded. Kogum sisaldab viiteid täna käibel olevaid uusimatele normidele ja halduse ning hoolduse praktikast kogutud töötavaid lahendusi.

Riigi kinnisvaraettevõtte energiasäästu alased nõuded on üldjuhul kehtivatest riiklikest normidest-määrustest rangemad ja detailsemad. Sisuliselt kasutas Riigi Kinnisvara praegusi energiatarbimise piirnorme juba 2010. aastal. Järgnevatel aastatel lihviti nõudeid veel kahel korral. Viimases versioonis karmistusid mõningad parameetrid ventilatsioonile, jahutusele, avatäidetele ja tarindite õhupidavusele.

Energiasäästu normide täitmine ei anna hoone omanikele automaatset võimalust küsida kõrgemat renti. Küll aga võidavad rentnikud pikaajaliselt väiksematest soojuse-, elektri- ja kõrvalkulude arvetest ning töötajate efektiivsuse tõusust.

Näiteks Suur-Ameerika 1 kavandatud nelja ministeeriumi hoone energiatõhususarv on 100-120 kWh ja see aitab riigil rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning justiitsministeeriumi energiatarvet vähendada tulevikus poole võrra.

Allan Hani soovitab potentsiaalsetel rentnikel ärihooneid kaaludes võrrelda energia- ja veekulu erikasutust (energiakulu kilovatt-tundi ruutmeetri kohta ja veekulu kuupmeetrites hoone ruutmeetri kohta aastas). „Juba valmisehitatud hoone energiaefektiivsusele avaldab suurimat mõju rentnike vastutustundlik-säästlik käitumine hoones," selgitab Hani." Mõju sõltub hoonete tehnilisest ülesehitusest, kuid peamised kasutaja hoovad on aastaajale vastav ruumitemperatuuri reguleerimine, valgustuse mõistlik kasutamine ja minimaalne akende avamine. Märkimisväärset mõju avaldavad ka rentnike poolt paigaldatud kontori-, serveri- jms seadmed."

Energiatõhusus kajastub energiamärgise klassina ehitisregistris ja kaudselt ka jahutusseadmetes kasutatava kasvuhoonegaasidega seotud andmetena FOKA registris.

 

Kommenteerib Enn Kaunismäe, Arco Vara büroo- ja kaubanduspindade maakler
Juba olemasolevate ning vanemate büroo- ja ärihoonete puhul energiatõhususe kohta peaaegu et ei küsita. Enamus kliente lähtub eelkõige hinnast, küll aga uuritakse väga põhjalikult nn kommunaalkulude suurust. Need peaks keskmiselt jääma 3 euro piiridesse ruutmeetri kohta. Uuemate ja ehitatavate hoonete puhul tuuakse energiasäästlikust eriti esile, ja seda nii arendaja kui klientide poolt. Uutest büroohoonetest huvituvad kliendid on palju teadlikumad. Uus Navigatori Ärimaja on energiatõhususe musternäidiseks. Aga eks kõik liigub energiasäästlikkuse suunas. Mingi hetk seisavad ka vanemate ärihoonete omanikud vajaduse ees hooned energiasäästlikumaks muuta, et konkurentsis püsida. Energiasäästlikus hoones annab ruutmeetri eest küsida tõenäoliselt 1,5-2 eurot rohkem renti, kuid hinnatase sõltub lähiaastatel palju sellest, mitu uut büroohoonet ehitatakse.


Kommenteerib Ake Andressoo, ehitusfirma Nurmak OÜ juhatuse esimees
Muutuvate energiatõhususe normidega pole ehitajail raske kaasas käia, aga see toob kindlasti kaasa hinnatõusu. Peame kasutama kallimaid ja kvaliteetsemaid materjale ning kvaliteetsemat tööjõudu. Arvan, et kui hoone muutub 30% energiasäästlikumaks, on hinnatõus tunduvalt suurem, kui 30%. Kui palju hind tõuseb, sõltub erinevatest asjaoludest. Korterelamute puhul on praegu huvi energiasäästu vastu märgatav, kuid muudes sektorites pole seda näha. Võibolla seetõttu, et maksutõusude ja elektrienergia kallinemise tingimustes ei jää ettevõtetele energiasäästu alasteks investeeringuteks raha.

* Energiatõhususarv – aastane energiakulu kilovattides 1 ruutmeetri kohta
Loe kogu artiklit 28. augusti Postimehe kuukirjast Ehitus

Laeva 2

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?