Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aseri alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Harkujärve küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Karitsa küla
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kilksama küla
  • Kõima küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liimala küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Malda küla
  • Mäo küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Öötla küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tuhalaane küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Millega tasub arvestada Saaremaale suvilat soetades

Koos lume sulamise ja esimeste soojade kevadilmadega tekib nii mõnelgi mõte soetada endale suvekodu. Kuid, nagu nimigi ütleb, on tegemist koduga, mille kasutusaeg jääb valdavalt soojale perioodile ning endalegi üllatuseks võib ühel hetkel selguda, et asjast on rohkem tüli kui mõnu ja meelerahu. Panime kokku mõned näpunäited, millega võiks arvestada enne suvekodu soetamist.

 

Milline suvila osta?
Enne suvekodu soetamist tuleks enda jaoks selgeks mõelda, kas seda soovitakse kasutada ainult soojal suveperioodil või suuremal-vähemal määral ka talvel. Viimasel juhul soojustamata kergehitisest ei piisa, samuti jääb hoone soojaks kütmisest tavalisest soojust mittesalvestavast kaminast väheks. Küttesüsteemi valikul tuleks kaaluda mugavuse, selle soetamismaksumuse ja ekspluatatsioonikulude suhet. Elektriküte on küll mugav, samas vägagi kallis ning elektrihinna tõus jätkub kindlasti ka järgnevatel aastatel tempokalt. Ka korraliku küttekolde ehitus ei ole odav, samas on edasised küttekulud võrreldes elektriküttega kindlasti väiksemad. Viimasel ajal on hakatud palju rääkima ka alternatiivenergia, eelkõige päikeseenergia, kasutamisest, kuid siinkohal tasuks kriitiliselt kaaluda investeeringu suuruse ja selle tasuvusaja proportsioone.

Edasi tasuks mõelda, kas soovite suvekodus neidsamu mugavusi, mis teil linnakodus on ehk et, kas vesi peaks tulema kraanist, solk kuhugi kenasti ära voolama, laes lamp põleme ja elektripliit funktsioneerima. Võib lepiksite tiigi- või kraaviveega ning joogivee poest tassimisega, söögi valmistamisega lõkkel, küünlavalgete hilisõhtutega ja mobiiltelefoni naabrite juures laadimas käimisega.

Kindlasti tasub kriitiliselt hinnata oma privaatsusevajadust. Juba väljakujunenud suvilapiirkondades on krundid enamasti väikesed (ca 700 - 1000 m2) ja naabritel üksteise tegemistest kena ülevaade. Suvilateks sobivate endiste talukohtade kruntide suurused jäävad vahemikku 2-5 ha ja naabritevaheline silmside puudub. Suurem krunt tagab küll privaatsuse, samas võib aga kogu puhkus kujuneda suureks ja stressirohkeks töörügamiseks krundi korrashoiu nimel ja puhkamiseks ning suve nautimiseks aega ei jäägi. Väikest krunti on küll oluliselt kergem korras hoida, samas tuleb leppida üleaedsete pidevate pilkudega ja võib juhtuda, et peate terve öö oma magamistoas naabrite pidutsemisele kaasa elama. 

Pakkumises on suvemaju igale maitsele: uusi palksuvilaid, renoveeritud taluhooneid ja kõige arvukamalt remontivajavaid talukomplekse. Hoonete seisukord määrab ka nende hinna, kuid alati tasuks kaaluda, kas soodsam oleks osta hoonetega krunt või hoopis soetada maatükk ja see ise hoonestada. Eriti just remontivajavate talumajade puhul on küsitav, kas vana kordategemine tuleb ikka soodsam kui päris uue ehitamine. Samas, kui teie jaoks on oluline just vana maja olemuse, aura ja arhailiste detailide säilitamine, siis tõenäoliselt uus ja moodne palkmaja ei ole teie jaoks parim valik. Enne vana maja soetamist oleks aga mõistlik selle paar päeva sees elada, kuna vana maja tolm võib mõnel inimesel põhjustada allergilisi reaktsioone.

 

Asukoht
Kinnisvara soetamisel on vaieldamatult esmaseks ja kõige olulisemaks kriteeriumiks selle asukoht. Suvega seondub meil alati meri ja suplemine ning seepärast mõjutab Saaremaal suvilaturul enim nõudlust ja hinda veekogu lähedus. 

Enamväärtustatud on veekogudele lähedalasuvad suvemajad, eriti aga oma rannajoone või siis vähemalt merevaatega suvemajadega hoonestatud kinnistud. Kuid seejuures on väga oluline nõudlust ja hinda mõjutav tegur ranna seisund. Oluliselt hinnatumad on liiva- või klibukattega randadega piirkondades asuvad suvilad. Kui rand on aga mudane, kõrkjaisse kasvanud ja veekogule puudub juurdepääs, siis ostaja jaoks veekogu lähedusest tulenev atraktiivsus praktiliselt puudub.

Asukoha valikul tasub kindlasti kaaluda, kas soovitakse privaatset puhkust või on oluline osa saada ka maakonnas toimuvatest üritustest. Viimasel juhul tasuks suvila soetada keskustele lähemale. Kes aga ootab puhkuselt rahu, vaikust ja omaetteolekut, võib suvila soetada sügavale karulaande, kuid siinkohal tasub mõelda ka turvalisusele. Üldjuhul on Saaremaa rahumeelne kant, kus kuritegevuse tase on madal, kuid ootamatute õnnetusjuhtumite puhul (haigus, tulekahju) võib abi saabumine keskustest kaugematesse piirkondadesse oluliselt viibida, ka ei pruugi talveperioodidel sügava lumega juurdepääsu üldse ollagi. 

Enne suvila soetamist tasuks piirkonnaga ka laiemalt tutvuda. Suvitajate jaoks üldjuhul ühistranspordi olemasolu oluline ei ole, kuna reeglina on omal sõiduvahend olemas. Arvestada tuleb aga, et maapiirkondades on kaupluste võrgustik üsna hõre ja mõelda tuleks kas suuremate toiduvarude säilitamise võimalused on olemas. Kindlasti tasuks end kurssi viia, kust ja mis tingimustel esmast arstiabi saab. Tutvustada võiks end ka lähimatele naabritele ja uurida, kas piirkonnas on ainult suvitajaid või elatakse seal ka püsivalt. Kasulik oleks mõne püsielanikuga kaupa teha, et nad aeg-ajalt teie kallile kinnisvarale ka talveperioodil pilgu peale viskaksid.

 

Kulud: aeg ja raha
Lisaks ostuhinnale kaasnevad kinnisvara soetamisega ja selle pidamisega veel mitmed kulud: notaritasu, riigilõiv, kindlustus, maamaks, küttepuud, elekter, prügivedu, elekter, valve, hoonete hooldus- ja remondikulu jne. Suvekodu pidamine nõuab ka arvestatavat ajaressurssi: krunt vajab korrapäraselt niitmist, lilled ja köögiviljapeenrad kastmist-rohimist.

 

Mis saab suvilast talvel? 
Tehnika ja kõik väärtuslikum vara tuleks võimalusel suvilast talveks ära viia, kuna ükski lukk vargaid ei pea. Samuti ei mõju liigne külm ja niiskus tehnikale hästi. Kui puudub võimalus oma vara kuhugile hoiule viia, tasub mõelda korralikule kindlustusele ning valveseadmetele. Ainult naabritele lootma jääda on juba nende suhtes ebaaus ning hiljem pole süüdistada kedagi peale iseenda.

Aeg-ajalt kütta ei ole talvel suvemaja mõtet, see tekitab vaid suuri temperatuuri kõikumisi ja ajutist niiskust. Siiski tuleb ka talvel käia oma vara üle vaatamas ja katuselt lund rookimas.

 

Suvilast päriskoduks
Suvemaja otsides uuritakse tihti, kas see sobiks ka aastaringseks elamiseks. Isegi kui hoone konstruktsioonid ja küttesüsteem on talvele vastavad ning olemas on ka muud vajalikud tehnovõrgud, tuleks veenduda, kuidas on lood sotsiaalse infrastruktuuriga. Kui läheduses puuduvad kool, lasteaed, kauplus ning töökoht, siis muutub elamine juba logistiliselt väga keeruliseks, samuti kulukaks. Linnalähedastes rajoonides muidugi seda probleemi ei esine ning väga tihti saab mingil hetkel suvilast päriskodu. Ostes suvemajast aastaringseks kasutamiseks ümberkohandatud elamu, tuleks kindlasti uurida, kas tehtud ehitustööd on ka seaduslikud ehk, kas kohaliku omavalitsuse poolt on väljastatud vastavad load (ehitus- ja kasutusluba), samuti, kas hoonele on väljastatud energiamärgis.

 

Ülevaade Saaremaa suvilaturust
Saarlased ise ostavad Saaremaale suvemaju väga harva, ostjaks on sel juhul linnas kortermajas elav inimene, kel puuduvad ka maal elavad vanemad või neilt päranduseks saadud maakodu. Valdavalt on ostjateks mandrielanikud, viimasel ajal vähem välismaalased. Enim ostetakse vanu remontivajavaid talumaju, uute palksuvilate vastu on huvi oluliselt väiksem, põhjuseks kindlasti viimaste küllaltki kõrge hind.

Suvemaja soetamisel peetakse oluliseks kinnistule hea juurdepääsu ja elementaarse tehnilise infrastruktuuri olemasolu, oluliseks näitajaks on kaugus veekogust. Kõrgelt on hinnatud kinnistud, millel on oma merepiir, kuid seejuures mõjutab kinnistu väärtust oluliselt ranna seisund – enamväärtustatud on veekogule hea juurdepääsuga liiva- või klibukattega rannaga kinnistud, oluliselt vähemhinnatud on aga soised ja kõrkjatesse kasvanud randadega kinnistud. Oma merepiir, kui tegemist on hea juurdepääsuga rannaalaga, lisab võrreldes sisemaa samaväärse hoonestusega kinnistule lisaväärtust kuni 25%.

Tasub arvestada, et suvila on pigem luksuskaup ja tihtipeale on müüjad hoolimata vahepealsest majanduslangusest endiselt buumiaja hinnas kinni. Nii võib praegugi kohata kinnisvaraportaalides juba aastaid müügis olevaid suvilaid, mis ootavad, et turg jõuaks hinnale järgi, mitte vastupidi. Ka ei ole viimastel aastatel erilist ostuhuvi tõusu toimunud.

Marju Lõbus
Arco Real Estate AS
Saarema osakonna maakler/hindaja

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?