loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Põltsamaa linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Mäetaguse vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Ervita küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Haaslava küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illurma küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jägala küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kabriste küla
  • Kärevere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiikla küla
  • Kildu küla
  • Koigi küla
  • Kolu küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Leipste küla
  • Lemmetsa küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lolu küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Martsa küla
  • Mereäärse küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurkse küla
  • Ohtu küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Oti küla
  • Õvi küla
  • Paatsalu küla
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Ravila alevik
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tilsi küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Võiste alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Möödunud aasta kinnisvaraturul: langus ja ootuste purunemine

Kuigi kinnisvara hinna langus jõudis Eestisse juba 2007. aasta kevadel, oli järsk kukkumine ülla­tus. Uusarenduste laojääk Tallinnas on praegu ligi 2100 korterit.

Päevaleht käis kolme suure kin­nisvarafirma juhiga ümarlaua­vestlusel. Hinnangu möödunud ja alanud aastale andsid Arco Va­ra juhatuse esimees Lembit Tampere, Pindi Kinnisvara juha­tuse esimees Kalev Roosiväli ja kinnisvarabüroo Uus Maa te­gevjuht Mika Sucksdorff.

Mis eelmisel aastal Eesti kin­nisvaraturul juhtus?

Tampere: Eestis ei juhtunud. 2008. aastal otseselt midagi. Tööstusharu läks langusesse, hinnad hakkasid langema ja te­hingute arv vähenema juba 2007. aastal. Kõik lihtsalt jätkus, aga keegi ei kujutanud ette, kui palju turg läheb, kui suured on probleemid ja kui raskeks kuju­neb Ameerikast alguse saanud rahanduskriis.

Roosiväli: Juhtus võib-olla see, et ootused purunesid. Kui 2008. aasta kevadel oli langus kestnud juba aasta ja arvati, et väike ja mobiilne Eesti reageerib kiiresti ning langustsükkel ei ole siin nii pikk, siis tegelikult sai selgeks, et langus on süvenev.

Sucksdorff: Ettevõtted said al­les 2008. aastal aru, et tegelikult ei lähe kiiresti paremaks, ja hak­kasid oma tegevust korrigeerima. Seda oleks pidanud juba varem tegema. 2008. aasta oli võib-olla omamoodi kainestumine. Kas kinnisvarafirmad jäid muudatuste tegemisega hiljaks?

Roosiväli: Ma arvan, etkõikjäid hiljaks. Proovisime kõik oma or­ganisatsiooni hoida sellisena, na­gu ta oli välja kujunenud. Nüüd on hakatud püsikulutusi alla tõmbama ja ettevõtteid muutma, et need toimiksid efektiivselt ka passiivsel turul.

Tampere: Ka müüjate ootused on purunenud. Enam ei räägi keegi sellest, et alla omahinna müüa ei saa. Nüüd proovitakse müüa iga hinna eest, et lihtsalt saada lahti laos seisvast kaubast.

Millal laovarud otsa saavad?

Roosiväli: Meie hinnangul on praegu uusarenduste laojääk Tallinnas umbes 2100 korterit. Ühes kuus müüakse umbes 80 uut korterit. Selle tempo juures jaguks hinnasurvet kaheks-kol-meks aastaks. Kuivõrd uusarenduste hinnad on juba langenud ka ehitushindade kaudu, siis usun, et tehingute osakaal uute korteritega kasvab hüppeliselt ja laojääk müüakse kiiremini läbi.

Kui palju praegu kuus tehin­guid tehakse?

Roosiväli: Tallinna korteritest rääkides toimus novembris kõi­ge järsem tehingute arvu vähe­nemine. Kui veel oktoobris oli tehinguid 530 kandis, siis no­vembris langes see 380 juurde. See tähendab, et jõudsime te­hingute arvu poolest tagasi aas­tasse 1997/98, kus tegelikult lae­nuturg veel ei toiminud.

Kas languse võib panna laenuturu toppamise arvele?

Roosiväli: Jah, peamiselt küll.

Tampere: Meile tundub, et küsi­mus ei olegi enam hinnas. Prae­guste hindadega on vara vastu täiesti arvestatav huvi. Väga pal­ju helistatakse ja käiakse vaata­mas, aga väga palju tehinguid jäetakse tegemata, sest pangad annavad eitavaid vastuseid. Pea­legi on inimesed harjunud, et korteri saab osta 10-20%-lise omafinantseeringuga. On väga suur vahe, kui pank ütleb, et nüüd on see 30-50%.

Sucksdorff: Rääkimata psüh­holoogilisest efektist, et margi­naal oli enne 0,5 ja nüüd öeldak­se: maksa 1,8 või 4 protsenti. tampere: Pangad annavad üld­se praegu vähem laenu kui vii­masel kolmel aastal. November oli uuslaenumüügis ajalooliselt madal.

Mida teha siis, kui laen käib üle jõu ja varast tuleb loobuda?

Tampere: Eks siis elatakse üüri­korteris.

Sucksdorff: Jah, kui oled üksi, lähed vanemate juurde, kui on pere, lähed ka sinna jä küsid, kas võid pere kaasa võtta. Loodeta­vasti ikka saad.

Tampere: Tegelikult on Eestil läi­nud kriisis suhteliselt hästi. Võr­reldes Lätiga on Eesti riigirahan­dus suhteliselt heas seisus, võr­reldes meist ida poole jäävate rii­kidega on meie majanduse jahtumine kestnud 1,5 aastat. Ini­mestel on olnud aega sellega harjuda. Kui finantskriis sep­tembris lahvatas, siis meist idas­se ja lõunasse jäävad majandu­sed pandi seisma kahe nädalaga. roosiväli: Eestil on tõesti veda­nud. Riias kiilus korteriturg kinni juba aasta aega varem, seal on kauplemine kaks korda passiiv­sem kui Tallinnas. Selleni viis ka ebamõistlikult käituv riik, mis küttis umbusku. Emotsioonide osakaal mängib igal turul rolli. Nobeli laureaadid tegid selle koh­ta ratsionaalsete ootuste teooria, kus on kirjas, et kui väga suur hulk inimesi midagi väga ootab, siis võib selle esile kutsuda ka il­ma objektiivsete põhjusteta. .

Mis räägib praeguses olukor­ras Eesti kasuks?

Tampere: Mõõdukalt ratsionaal­sed inimesed ja väike majandus. Viimati nimetatu on olulisem.

Roosiväli: Ratsionaalsus ka.

Sucksdorff: Kohanemisvõime.

Roosiväli: Käisin kunagi Swedbanki suurklientide üritusel, kus oli Standard ja Poor'si Londoni peakontori inimene kohal. Tema ütles suhteliselt otse: olime täna siin ja alandasime Läti riigireitingut, aga kuigi ka Eesti majan­duses on halvad märgid, ei alan­danud me Eesti reitingut, sest me usaldame teie poliitilist eliiti.

Turu jaoks on rahvusvaheline usaldus väga oluline. Tänu selle­le võib uskuda, et äkki Eesti tu­leb kiiremini kriisist välja.

Mis saab kinnisvaraturust sel­lel aastal?

Roosiväli: Kõige parem uudis võiks olla see, et saame põhja kät­te. Lõputu ja hoomamatu langu­se tunne tekitab stressi. Parem õudne lõpp kui lõputu õudus.

Tampere: Olen Kaleviga nõus. Suure ja kiire languse aeg saab väga suure tõenäosusega 2009. aastal läbi. Siis toimub stabili­seerumine, saavad selgeks uued mängureeglid ja saab rahulikult edasi tegutseda. roosiväli: Väga lähedal on Tal­linnas see hetk, kus keskmine ruutmeetri hind kohtub keskmi­se kuupalgaga. Harjumaal oli keskmine palk kolmandas kvar­talis 14 514 krooni ja keskmine ruutmeetri hind novembri sei­suga 18 113 krooni. See on trendi mõttes oluline, sest mõjutab ostujõudu. Mida suuremale hulgale saab elu­kondliku kinnisvara ostmine kättesaadavaks, seda selgem on, et hinnasurve väheneb. 

Intervjuu ilmus 12.01 Eesti Päevalehes

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?