Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aasuvälja küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Ambla alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kabina küla
  • Kakumetsa küla
  • Karepa küla
  • Kärkna küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kehtna alevik
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kiia küla
  • Kiikla küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõrveküla alevik
  • Kose alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Leedri küla
  • Lemmatsi küla
  • Lepna alevik
  • Leppneeme küla
  • Liikva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustivere küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Pärnjõe küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Pehka küla
  • Pilka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Salmistu küla
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sompa linnaosa
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tiheda küla
  • Tihemetsa alevik
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Tusti küla
  • Tuulna küla
  • Uhmardu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vägeva küla
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vasknarva küla
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Vinni alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara

Möödunud aasta kinnisvaraturul: langus ja ootuste purunemine

Kuigi kinnisvara hinna langus jõudis Eestisse juba 2007. aasta kevadel, oli järsk kukkumine ülla­tus. Uusarenduste laojääk Tallinnas on praegu ligi 2100 korterit.

Päevaleht käis kolme suure kin­nisvarafirma juhiga ümarlaua­vestlusel. Hinnangu möödunud ja alanud aastale andsid Arco Va­ra juhatuse esimees Lembit Tampere, Pindi Kinnisvara juha­tuse esimees Kalev Roosiväli ja kinnisvarabüroo Uus Maa te­gevjuht Mika Sucksdorff.

Mis eelmisel aastal Eesti kin­nisvaraturul juhtus?

Tampere: Eestis ei juhtunud. 2008. aastal otseselt midagi. Tööstusharu läks langusesse, hinnad hakkasid langema ja te­hingute arv vähenema juba 2007. aastal. Kõik lihtsalt jätkus, aga keegi ei kujutanud ette, kui palju turg läheb, kui suured on probleemid ja kui raskeks kuju­neb Ameerikast alguse saanud rahanduskriis.

Roosiväli: Juhtus võib-olla see, et ootused purunesid. Kui 2008. aasta kevadel oli langus kestnud juba aasta ja arvati, et väike ja mobiilne Eesti reageerib kiiresti ning langustsükkel ei ole siin nii pikk, siis tegelikult sai selgeks, et langus on süvenev.

Sucksdorff: Ettevõtted said al­les 2008. aastal aru, et tegelikult ei lähe kiiresti paremaks, ja hak­kasid oma tegevust korrigeerima. Seda oleks pidanud juba varem tegema. 2008. aasta oli võib-olla omamoodi kainestumine. Kas kinnisvarafirmad jäid muudatuste tegemisega hiljaks?

Roosiväli: Ma arvan, etkõikjäid hiljaks. Proovisime kõik oma or­ganisatsiooni hoida sellisena, na­gu ta oli välja kujunenud. Nüüd on hakatud püsikulutusi alla tõmbama ja ettevõtteid muutma, et need toimiksid efektiivselt ka passiivsel turul.

Tampere: Ka müüjate ootused on purunenud. Enam ei räägi keegi sellest, et alla omahinna müüa ei saa. Nüüd proovitakse müüa iga hinna eest, et lihtsalt saada lahti laos seisvast kaubast.

Millal laovarud otsa saavad?

Roosiväli: Meie hinnangul on praegu uusarenduste laojääk Tallinnas umbes 2100 korterit. Ühes kuus müüakse umbes 80 uut korterit. Selle tempo juures jaguks hinnasurvet kaheks-kol-meks aastaks. Kuivõrd uusarenduste hinnad on juba langenud ka ehitushindade kaudu, siis usun, et tehingute osakaal uute korteritega kasvab hüppeliselt ja laojääk müüakse kiiremini läbi.

Kui palju praegu kuus tehin­guid tehakse?

Roosiväli: Tallinna korteritest rääkides toimus novembris kõi­ge järsem tehingute arvu vähe­nemine. Kui veel oktoobris oli tehinguid 530 kandis, siis no­vembris langes see 380 juurde. See tähendab, et jõudsime te­hingute arvu poolest tagasi aas­tasse 1997/98, kus tegelikult lae­nuturg veel ei toiminud.

Kas languse võib panna laenuturu toppamise arvele?

Roosiväli: Jah, peamiselt küll.

Tampere: Meile tundub, et küsi­mus ei olegi enam hinnas. Prae­guste hindadega on vara vastu täiesti arvestatav huvi. Väga pal­ju helistatakse ja käiakse vaata­mas, aga väga palju tehinguid jäetakse tegemata, sest pangad annavad eitavaid vastuseid. Pea­legi on inimesed harjunud, et korteri saab osta 10-20%-lise omafinantseeringuga. On väga suur vahe, kui pank ütleb, et nüüd on see 30-50%.

Sucksdorff: Rääkimata psüh­holoogilisest efektist, et margi­naal oli enne 0,5 ja nüüd öeldak­se: maksa 1,8 või 4 protsenti. tampere: Pangad annavad üld­se praegu vähem laenu kui vii­masel kolmel aastal. November oli uuslaenumüügis ajalooliselt madal.

Mida teha siis, kui laen käib üle jõu ja varast tuleb loobuda?

Tampere: Eks siis elatakse üüri­korteris.

Sucksdorff: Jah, kui oled üksi, lähed vanemate juurde, kui on pere, lähed ka sinna jä küsid, kas võid pere kaasa võtta. Loodeta­vasti ikka saad.

Tampere: Tegelikult on Eestil läi­nud kriisis suhteliselt hästi. Võr­reldes Lätiga on Eesti riigirahan­dus suhteliselt heas seisus, võr­reldes meist ida poole jäävate rii­kidega on meie majanduse jahtumine kestnud 1,5 aastat. Ini­mestel on olnud aega sellega harjuda. Kui finantskriis sep­tembris lahvatas, siis meist idas­se ja lõunasse jäävad majandu­sed pandi seisma kahe nädalaga. roosiväli: Eestil on tõesti veda­nud. Riias kiilus korteriturg kinni juba aasta aega varem, seal on kauplemine kaks korda passiiv­sem kui Tallinnas. Selleni viis ka ebamõistlikult käituv riik, mis küttis umbusku. Emotsioonide osakaal mängib igal turul rolli. Nobeli laureaadid tegid selle koh­ta ratsionaalsete ootuste teooria, kus on kirjas, et kui väga suur hulk inimesi midagi väga ootab, siis võib selle esile kutsuda ka il­ma objektiivsete põhjusteta. .

Mis räägib praeguses olukor­ras Eesti kasuks?

Tampere: Mõõdukalt ratsionaal­sed inimesed ja väike majandus. Viimati nimetatu on olulisem.

Roosiväli: Ratsionaalsus ka.

Sucksdorff: Kohanemisvõime.

Roosiväli: Käisin kunagi Swedbanki suurklientide üritusel, kus oli Standard ja Poor'si Londoni peakontori inimene kohal. Tema ütles suhteliselt otse: olime täna siin ja alandasime Läti riigireitingut, aga kuigi ka Eesti majan­duses on halvad märgid, ei alan­danud me Eesti reitingut, sest me usaldame teie poliitilist eliiti.

Turu jaoks on rahvusvaheline usaldus väga oluline. Tänu selle­le võib uskuda, et äkki Eesti tu­leb kiiremini kriisist välja.

Mis saab kinnisvaraturust sel­lel aastal?

Roosiväli: Kõige parem uudis võiks olla see, et saame põhja kät­te. Lõputu ja hoomamatu langu­se tunne tekitab stressi. Parem õudne lõpp kui lõputu õudus.

Tampere: Olen Kaleviga nõus. Suure ja kiire languse aeg saab väga suure tõenäosusega 2009. aastal läbi. Siis toimub stabili­seerumine, saavad selgeks uued mängureeglid ja saab rahulikult edasi tegutseda. roosiväli: Väga lähedal on Tal­linnas see hetk, kus keskmine ruutmeetri hind kohtub keskmi­se kuupalgaga. Harjumaal oli keskmine palk kolmandas kvar­talis 14 514 krooni ja keskmine ruutmeetri hind novembri sei­suga 18 113 krooni. See on trendi mõttes oluline, sest mõjutab ostujõudu. Mida suuremale hulgale saab elu­kondliku kinnisvara ostmine kättesaadavaks, seda selgem on, et hinnasurve väheneb. 

Intervjuu ilmus 12.01 Eesti Päevalehes

Galerii

Kommentaarid

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?